Ferlach (sloveeni Borovlje) Kärnteni liidumaa Klagenfurdi maaringkonnas on lõunapoolseim linn Austrias. See on tuntud oma sajanditevanuse relvasepatraditsiooni poolest, mis kuulub 2010. aastast Austria vaimse kultuuripärandi juurde.

Ferlach
Ferlach Rosental und Ferlacher Horn 01082004 01.jpg
Vapp

Pindala: 117 km² (2018)[1] Muuda Vikiandmetes
Elanikke: 7141 (1.01.2018)[2] Muuda Vikiandmetes

Koordinaadid: 46° 32′ N, 14° 18′ E
Ferlach im Bezirk KL.png
Asend Klagenfurti maaringkonnas
Ferlach (Austria)
Ferlach

Linn asub Drava jõe Rosentali/Roži orus, u. 17 km Kärnteni liidumaa pealinnast Klagenfurdist lõunas. Lõunas moodustab Karawankide mäestiku hari piiri Sloveeniaga. Omavalitsuse osad on Ferlach (Borovlje), Kappel an der Drau (Kapla ob Dravi), Kirschentheuer (Kožentavra), Unterloibl (Podljubelj), Waidisch (Bajdiše), Unterferlach (Medborovnica), Glainach (Glinje), Seidolach (Ždovlje) ja Windisch Bleiberg (Slovenji Plajberg).

Linnakeskus asub Rosental Straße (B85) ja Loiblpass Straße (B91) maanteede ristmikul, viimane on Euroopa maantee E652 osa, kulgedes Loibli kuru kaudu Klagenfurdist Tržičisse Sloveenias. Ferlachi raudteeliin Weizelsdorfist lakkas teenindamast 1951. aastal, kuid suvistel nädalalõppudel ja erilistel puhkudel kulgeb muuseumirong Rosentaler Dampfzug kuni Weizelsdorfini, seda haldab säilitusrühm Nostalgiebahnen in Kärnten.

AjaluguRedigeeri

Ferlachit on esmakordselt mainitud 1246. aasta dokumendis kui Vörelach, nimetatud ümberkaudsete männimetsade (Föhre, sloveeni bor) järgi. Mägine ala on suurte rauamaagi lademete asupaik, rauatehas ja sepistamine on dokumenteeritud 15. sajandist.

Kärnteni hertsogkonna pealinna üleviimine Klagenfurti kuningas Maximilian I valitsemisajal 1518. aasta paiku edendas otsustavalt Ferlachi arengut Tulirelvade tootmise keskusena. Keisrinna Maria Theresia ajal said selle relvasepad Habsburgide monarhia peamisteks soomustajateks. Ferlachi tulirelvi kasutasid ka Hispaania, Prantsusmaa ja Türgi armeed.

Tänapäevane omavalitsus kui Oberferlach loodi 1850. aastal. Ferlach sai linnaõiguse 1930. aastal ja on täna jahipüsside tootmise keskus. Linna ajalugu on kujutatud selle vapil: seal on käbiga mänd, kaks ristatud hõbedast naela ja vintpüss.

RahvastikRedigeeri

2011. aasta rahvaloenduse andmetel oli Ferlachis 7272 elanikku. 8,0% rahvastikust olid kärnteni sloveenid.

 
Ferlachi loss
Küla Elanike arv 1991. aastal Sloveenide osakaal 1991. aastal Sloveenide osakaal 1951. aastal
Bodental/Poden 115 53,9% 83,3%
Loibltal/Brodi 70 51,4% 68,2%
Strugarjach/Strugarje 18 61,6% 94,1%
W.Bleiberg/Slovenji Plajberk 124 66,9% 87,3%
Waidisch/Bajdiše 93 37,6% 44,5%
Glainach/Glinje 114 12,3% 84,7%
Kappel a.D./Kapla ob Dravi 262 6,5% 30,3%
Tratten/Trata 82 15,9% 41,4%
Unterglainach/Vesca 32 37,5% 100%
Laak/Loka 41 14,6% 100%
Seidolach/Ždovlje 87 18,4% 74,5%
Dörfl/Kajže 18 55,6% 79,4%
Singerberg/Žingarica 9 11,1% 100%
Rauth/Rute 11 9,1% 100%
Görtschach/Goriče 230 8,8% 13,7%
Reßnig/Resnica 212 7,1% 44,8%
Kirschentheuer/Kožentavra 252 7,9% 45,6%
Otroutza/Otrovca 71 5,6% 41,0%
Strau/Struga 222 5,0% 28,5%
Unterloibl/Podljubelj 240 8,3% 22,1%

Tuntud inimesiRedigeeri

ViitedRedigeeri