Feistritz im Rosental

Feistritz im Rosental (sloveeni Bistrica v Rožu) on turulinn Austria Kärnteni liidumaa Klagenfurdi maaringkonnas.

Feistritz im Rosental

Vapp

Pindala: 71,7 km² (2018)[1] Muuda Vikiandmetes
Elanikke: 2506 (1.01.2018)[2] Muuda Vikiandmetes

Koordinaadid: 46° 31′ N, 14° 10′ E
Feistritz im Rosental im Bezirk KL.png
Asend Klagenfurdi maaringkonnas
Feistritz im Rosental (Austria)
Feistritz im Rosental
Püha Johannese kihelkonnakirik
Vaade Dravalt Karawankidele

Omavalitsus asub Rosentalis, Drava jõe ruhiorus Karawankide mäestikust põhjas piki periadriaatilist murrangut. Org on nime saanud Kärnteni aadlikoja Ras järgi, kes ehitasid 1200. aasta paiku Roseggi lossi. See on kärnteni sloveenide traditsiooniline asuala. Karawankid lõunas moodustavad piiri Ülem-Krainiga.

Omavalitsusala ulatub Dravast ja Ludmannsdorfist jõe taha Hochstuhli mäeni (Stol), mis on Karawankide mäestiku kõrgeim tipp (2236 m), kuhu pääseb Bärentali (Rute) kõrgoru kaudu. Omavalitsuse osad on Feistritz (Bistrica), Gansdorf, Hundsdorf (Podsinja vas), Matschach (Mače), Suetschach (Sveče) ja Weizelsdorf (Svetna vas).

AjaluguRedigeeri

 
"Feistritz im Rosental", Markus Pernharti (1824–1871) maal

Feistritz oli ajalooline rauamaagi töötlemise koht vähemalt 16. sajandist. Bärentali kaevandused varustasid hiljem toormaterjaliga terastraadi tootmiseks, mida kasutati telegraafias. Industrialiseerimise varajases staadiumis asutati 1840. aastal suur valtsimispink. See asendati peamise tööandjana 1938. aastal autoakude tootmiskohaga (Bären-Batterie), kuni tootmine 1998. aastal kinni pandi.

Tänapäevane omavalitsus loodi 1850. aastal, algul nimega Suetschach. 1973. aastal liideti see Weizelsdorfiga ja 1996. aastal sai see turulinna staatuse.

1920. aasta Kärnteni plebistsiidis oli Feistritz üks seitsmeteistkümnest Kärnteni omavalitsusest, kus enamus rahvastikust (55%) hääletas Serblaste, Horvaatide ja Sloveenide Kuningriiki (Jugoslaaviasse) annekteerimise poolt.

RahvastikRedigeeri

2001. aasta rahvaloenduse andmetel olid 13,3% rahvastikust kärnteni sloveenid. 20. sajandi alguseni kõneles kohalikku sloveeni keele murret peaaegu kogu elanikkond, see jäi valitsevaks Teise maailmasõja järgsete aastateni, mil hoogustus keelevahetuse protsess. Omavalitsus koosneb 8 külast:

Küla Rahvaarv 1991. aastal Sloveenide osakaal 1991. aastal Sloveenide osakaal 1951. aastal
Hundsdorf / Podsinja vas 157 14,6% 81,5%
St.Johann i.R. / Šentjanž v R. 279 42,3% 84,5%
Matschach/Mače 114 16,7% 77,5%
Suetschach/Sveče 574 13,4% 57,7%
Rabenberg / Šentjanške Rute 24 45,8% 92,5%
Feistritz i R. / Bistrica v Rožu 1054 6,7% 16,4%
Bärental/Zavrh 21 0% 77,3%
Weizelsdorf / Svetna vas 323 5,3% 45,4%

Tuntud inimesiRedigeeri

ViitedRedigeeri