Olulisemate muusikateoreetiliste tekstide kronoloogiline loend

Siin on kronoloogiliselt loetletud olulisemaid muusikateoreetilisi tekste ja nende autoreid. Olulisemateks muusikateoreetilisteks tekstideks võib pidada tekste, milles on esitatud uudseid teaduslikult põhjendatud seisukohti muusika struktuuri ja ajaloo kohta.

Vanaaeg muuda

Hilisantiik/hellenism muuda

1.–2. sajand muuda

  • 50–120 (Pseudo-)Plutarhos (50–120): De musica
  • 83–161 Ptolemaios (Aleksandria, 83–161): Harmoniká
  • 100 – u 150 Nikomachos Gerasa (100 – u 150): Harmonicum enchiridion
  • 100 – u 150 Kleonides (100 – u 150): Introductio harmonica. (Kleonides kuulub Aristoxenose koolkonda.)
  • 70 – u 130 Theon Smyrnast (70 – u 130): Expositio rerum mathematicarum ad legendum Platonem utilium
  • 150 – u 200 Sextus Empiricus (150–200): Adversus mathematicos VI: Adversus musicos

3.–4. sajand muuda

  • 234 – pärast 301 Porphyrios (234-pärast 301): Commentarium in Ptolemaei Harmonica (fragment. Helide tähtnimetuste korrastamine), Vita Pythagorae
  • u 250 – u 330 Iamblichos Chalkisest (u 250 – u 330): Peri tu Pythagoreiu biu / De vita Pythagorica
  • pärast 300 Bakcheios (Bacchius Geron) (pärast 300): Introductio artis musicae
  • u 300 Aristides Quintilianus (u 300): Peri mousikés (De musica)
  • 317 – u 387 Themistius (317 – u 387): Paraphrases ((Pseudo-)Aristotelese De anima jne)
  • u 350 Alypios (u 350): Introduciones musicae
  • vahemikus 100–450 Gaudentios (vahemikus 100–450): Introductio harmonica
  • pärast 300 "Anonymi Bellermaniani" (pärast 300): De musica

Keskaeg muuda

4.–8. sajand muuda

9.–10. sajand muuda

  • 830 Musica enchiriadis, koosneb kahest anonüümsest traktaadist: 1. Musica enchiriadis, 2. Scolica enchiriadis. Traktaadis antakse ülevaade dasia-notatsioonist, orgaanumiõpetusest ning lihtsaimast mitmehäälsusest diafooniast
  • 840 Aurelianus Reomensis: Musica disciplina (esimene koraaliõpetus, esimene kirikulaadide nimekiri)
  • u 850 Anonymus: Alia Musica (oktaavipiirkondade ekslik võrdsustaminemoodustega, kirikulaadide väär liigitamine kreeka tähistuste järgi)
  • u 850 Johannes Scotus Eriugena (u 815–877): (Pseudo-) Dionysius Areopagidi tekstide tõlked
  • u 880−913 Notker Balbulus: varase sekventsi kirjeldus Sankt Gallenist
  • u 900 Hucbald St. Amandist (840–930): Musica, De harmonica institutione, Codex Einsiedeln
  • u 900 Hucbald (?): De organo ehk Pariisi orgaanumitraktaat "Dictis autem, prout potuimus, his quibus ostendendum erat"
  • u 900 De organo ehk Kölni orgaanumitraktaat "Diaphonia seu organum constat ex diatessaron symphonia"

11.–12. sajand muuda

13. sajand muuda

14. sajand muuda

15. sajand muuda

Renessanss muuda

15. sajand muuda

16. sajand muuda

17. sajand muuda

1617 Robert Fludd: Utriusque cosmi ... metaphysica, physica atque technica histories (Oppenheim, 1617–24)

18. sajand muuda

19. sajand muuda

20. sajand muuda

1900. aastad muuda

1910. aastad muuda

1920. aastad muuda

  • 1920 Alban Berg: Die musikalische Impotenz der "neuen Ästhetik" Hans Pfitzners
  • 1920 Charles Ives: Essays before a Sonata
  • 1920 Ernst Kurth: Romantische Harmonik und ihre Krise in Wagners "Tristan"
  • 1921–1924 Heinrich Schenker: Der Tonwille (10 köites)
  • 1922 Heinrich Schenker: Kontrapunkt (teine poolköide: Drei- und mehrstimmiger Satz) (Neue musikalische Theorien und Phantasien 2/2)
  • 1923 Ernst Kurth: Bruckner (2 köites)
  • 1924 Hermann Grabner: Allgemeine Musiklehre (esmakordselt mõiste 'sonaadi esimese osa vorm' (Sonatenhauptsatzform))
  • 1924–1933 Alfred Lorenz: Das Geheimnis der Form bei Richard Wagner
  • 1925 Josef Matthias Hauer: Vom Melos zur Pauke
  • 1925–1930 Heinrich Schenker: Das Meisterwerk in der Musik (3 köites, 1925,26,30)
  • 1926 Josef Matthias Hauer: Zwölftontechnik. Die Lehre von den Tropen
  • 1927 Hermann Erpf: Harmonie- und Klangtechnik der neueren Musik
  • 1927 Hans Mersmann: Die moderne Musik seit der Romantik (Handbuch der Musikwissenschaft)
  • 1927 Alois Hába: [Neue] Harmonielehre des diatonischen, chromatischen Viertel-, Drittel-, Sechstel- und Zwölftel-Tonsystems
  • 1927 Theodor Wiehmayer: Musikalische Formenlehre in Analysen
  • 1928 Gustav Becking: Der musikalische Rhythmus als Erkenntnisquelle

1930. aastad muuda

1940. aastad muuda

1950. aastad muuda

1960. aastad muuda

1970. aastad muuda

1980. aastad muuda

1990. aastad muuda

21. sajand muuda

2000. aastad muuda

Välislingid muuda