Leon Battista Alberti
Leon Battista Alberti (18. veebruar 1404 Genova – 25. aprill 1472 Rooma) oli itaalia vararenessansi arhitekt, polühistor, kunstiteoreetik, luuletaja ja maalikunstnik.
| Leon Battista Alberti | |
|---|---|
 | |
| Sündinud |
18. veebruar 1404 Genova |
| Surnud |
25. aprill 1472 Rooma |
| Rahvus | itaallane |
| Tegevusala | arhitekt, kunstiteoreetik, skulptor, maalikunstnik ja luuletaja |
| Kunstivool | renessanss |
| Patroonid | paavst Eugenius IV |
Alberti omandas hariduse Genovas, Veneetsias ja Padovas, süvendades seda juuraõpingute, antiikkirjandusega tutvumise ning ulatuslike reisidega.[1] 1434 järgnes ta oma patroon paavst Eugenius IV-le Firenzesse, kus ühines juhtivate kunstnike ja humanistide ringiga, kuhu kuulusid näiteks Donatello ja Brunelleschi.[1] 1436–1443 viibis Bolognas, Veneetsias ja Ferraras ning naasis viimaks Rooma.[1]
Alberti maalid ei ole säilinud. Peamiselt on ta tuntud oma traktaatide ja arhitektuurialaste saavutustega.[1] Alberti arhitektuuriloomingut iseloomustab rooma eeskujude toomine kirikuarhitektuuri.
Alberti projekteeritud on järgmised hooned:
- Palazzo Rucellai Firenzes (1446–1451)
- San Francesco kirik Riminis (1447–1468) (tuntud ka Tempio Malatestiano nime all)
- Sant' Andrea kirik Mantovas (1470–1494)
- Santa Maria Novella kirik Firenzes (1456–1470)
Alberti oli oma aja tähtis krüptograaf, kes leiutas mitme tähestiku šifrid ja šifreerimisketta, mis märgatavalt lihtsustas niihästi sõnumite šifreerimist kui ka dešifreerimist. Selle meetodi järgi sõltub iga tähe tähendus sõnumis talle eelnevast tähest. Seda on peetud kõige tähtsamaks leiutiseks krüptograafias pärast Julius Caesari aega. Krüptograafiaajaloolane David Kahn nimetas teda lääne krüptograafia isaks, märkides mitme tähestiku šifri ja šifreerimisketta leiutamise kõrval tema teeneid krüptoanalüüsi leiutamises.
ViitedRedigeeri
 |
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Leon Battista Alberti |