Karl Jungholz (9. (vkj) / 21. detsember 1878 Teilma küla, Kivijärve vald, Laiuse kihelkond, Tartumaa26. november 1925) oli eesti teatritegelane, lavastaja, näitleja ja spordimees.

Karl Jungholz (1921)
Theodor Altermanni haud vasakul ja Karl Jungholzi haud paremal Tallinna Vana-Kaarli kalmistul

Elukäik muuda

Karl Jungholz sündis Söödi saunas Teilma külas. Kui poiss oli kolmekuune, asusid vanemad elama Tartusse, isa töötas raudteel ja vabrikus, ema Ello oli pesunaine.

Poiss pandi viie aastaselt kohalikku eraalgkooli ning hiljem Hugo Treffneri eragümnaasiumi. 1890. aastatel õppis ta palju Tartu Käsitööliste Seltsi suveteatri etendustest, tutvus nii teatrikulisside taga toimuvaga kui ka tegi kaasa massistseenides ja lastekooris. Aastast 1894 töötas C. Mattieseni trükikojas, kus omandas trükiladuja kutse. Aastatel 19011905 tegutses Taara seltsi näitleja ja näitejuhina.

1905–1907 täiendas oma teatriharidust Berliinis Emanuel Reicheri kõrgemas draamakunsti ülikoolis (Emanuel Reicher's Hochschule für Dramatische Kunst) ja Lessingi teatri direktori Brahmi juures.

Aastatel 19071908 töötas ta Vanemuises näitejuhi abi ja näitlejana, kuid sattus konflikti teatrijuht Karl Menninguga, mistõttu oli sunnitud Vanemuisest lahkuma. Jungholzist sai aastateks 19091914 ja 19151925 Estonia lavastaja ning näitleja, aastast 1919 direktor. Aastatel 1914–1915 oli ta Pärnu Endla teatri juht.

Ta on korraldanud näitemängukursuseid Tallinnas, Narvas, Viljandis jm. 1917 oli ta Näitlejate Liidu asutajate seas ning valiti selle esimeheks. Osales Tallinna Meestelaulu Seltsi, Tallinna Maleklubi ja Eesti-Soome-Ungari Liidu tegevuses. Asutas teatriajakirja "Valge Raamat" (1918) ning on kirjutanud teatriartikleid.

Jungholz suri 26. novembril 1925 ja maeti Tallinna Vana-Kaarli kalmistule

Looming muuda

Ta on lavastanud muu hulgas William Shakespeare’i „Othello” (1910), „Kuningas Leari” (1911) ja „Hamleti” (1913); August Kitzbergi „Püve talus” (1911), „Tuulte pöörises” (1911) ja „Libahundi” (1915), Eduard VildeTabamata ime” (1925), välisautoritelt Giuseppe VerdiAida” (1923), Friedrich Schilleri „Wilhelm Telli” (1921), Henrik Ibseni „Rahvavaenlase” (1909), „Nora” (1904, 1910, 1914, 1916), „Hedda Gableri” (1914) jpm.

Kirjandus muuda

  • Eesti teatri biograafiline leksikon. Koost Kalju Haan, Heino Aassalu, Vilma Paalma; toim Kalju Haan, Reet Neimar, Mall Põldmäe, Mare Põldmäe jt. Tallinn 2000. Lk 147–148
  • Karin Kask, Teatritegijad, alustajad. Eesti teatrilugu ∞ – 1917. Tallinn 1970 
  • Ants Lauter, Käidud teedelt. Mälestusi ja sõnavõtte. Koost Helvi Einas, Karin Kask, Lea Tormis. Tallinn 1982
  • Paul Pinna, Minu eluteater ja teatrielu 1884–1944. Tallinn 1995
  • Hugo Raudsepp, „Estonia” draamanäitleja kutselise teatri esimesil aastakümneil. – Teatrielu 1995. Tallinn 1996. Lk 197–215

Välislingid muuda

[[Kategooria:Estonia teatri näitlejad]