Gernet

Gernet (vene keeles Гернет) on Pommerist Gollnowist pärit kaupmehe- ja aadlisuguvõsa. Tänapäeval elavad suguvõsaliikmed Kanadas, Prantsusmaal ja Venemaal.

Gerneti suguvõsa aadlivapp

Ajalugu

Suguvõsa esivanemaks oli Gollnowi (Pommeris) bürgermeister Peter Gernet.

1761. a anti Vene keisririigi mereväes teeninud Karl Gottlieb Gernetile Saksa-Rooma keisri poolt riigiaadliku tiitel ja vapp.

Axel von Gernet (1865–1920)

Suguvõsa liikmeid

Õigusteaduse doktor Mihhail Nikolajevitš Gernet (1874−1953)

Nadežda Nikolajevna Gernet (1877−1943) oli üks esimesi doktorikraadiga matemaatikuid Venemaal

• Peter Gernet (1525−pärast 1584), Gollnowi raehärra ja bürgermeister
• Nikolaus Gernet (suri u pärast 1622), Gollnowi bürgermeister
• Georg Gernet (1620−1688), Gollnowi bürgermeister
• Ernst Friedrich Gernet (u 1622−pärast 1673), Gollnowi bürgermeister
• Joachim Gernet (1648–1710), Tallinna sündik ja bürgermeister, rendivaldaja
• Johann Friedrich Gernet (1692–1771), Vigala pastor, Eestimaa konsistooriumi assessor, pietist
• Carl Gottlieb von Gernet (1700–1791), kreisikomissar, Eestimaa ülemmaakohtu adjunkt, Keila kiriku eestseisja ja Üksnurme, Luiste ja Lehola mõisnik
• Johann Christian Gernet (1735−1802), kaupmees, Tallinna raehärra, Tallinna Suurgildi oldermann
• Christian Wilhelm von Gernet (1740–1819), Venemaa keisririigi sõjaväelane
• Carl Gustav von Gernet (1747–1812), Venemaa keisririigi sõjaväelane (major), Üksnurme mõisnik
• Karl Johann von Gernet (1776–1857), Venemaa keisririigi mereväeohvitser, adrakohtunik, Kostivere mõisnik
• Peter Woldemar von Gernet (1776–1846), Sikeldi mõisnik
• Johann Ferdinand von Gernet (1791−1852), Venemaa kindralmajor, polgu- ja brigaadikomandör
• Nikolai Wilhelm von Gernet (1816−1883), kindralmajor, polgukomandör
• Karl August von Gernet (ru) (1819—1892), salanõunik, teadlane, Üksnurme mõisnik
• Karl Wilhelm Reinhold von Gernet (1819−1890), polkovnik, salanõunik, pataljoni- ja polgukomandör, Moskva aktsiisivalitsuse direktor
• Rudolf Karl Jacob von Gernet (1826–1912), kohtuametnik, kreisisaadik Läänemaal, Vaemla ja Aadma mõisnik
• Johan Julius von Gernet (1827–1903), Eestimaa mõisnike krediitkassa sekretär, üks eesti seltsi Lootus asutajaid, 1. 1877. aasta Tallinna linnavolikogu liige
• Eduard Gernet (1829−1908), arhitekt, Venemaa Keiserliku Kunstide Akadeemia liige
• Ernst Julius Konstantin von Gernet, Üksnurme mõisnik
• August Friedrich von Gernet (1830–1878), Eestimaa ülemmaakohtu ja Eestimaa rüütelkonna kantselei auskultant, Eestimaa rüütelkonna sekretär, Eestimaa talurahvaasjade komisjoni sekretär
• Adam Oskar von Gernet (1834–1908), kolleegiuminõunik, Eestimaa aktsiisivalitsuse ringkonnainspektor
• Theodor Gernet (1841−pärast 1893), Venemaa kindralmajor
• Konstantin Gernet (1844−pärast 1918), Venemaa jalaväekindral, Keiserliku Talvepalee juhataja, paleede peavalitsuse juhataja kohusetäitja, Gattšina paleevalitsuse ülem
• Leon (Leonhard) Nikolai von Gernet (1854−1909), tõeline riiginõunik, vanglate peavalitsuse ülema abi
• Konrad Axel von Gernet (1865–1920), ajalookandidaat, kolleegiuminõunik, mõisaomanik, viljakas ajaloolane, ajakirjanik
• Mihhail Nikolajevitš Gernet (1874−1953), õigusteaduse doktor, Moskva ülikooli õigusteaduse professor, VNSFV-i teeneline teadlane, viljakas õigusteadlane
• Nadežda Nikolajevna Gernet (1877−1943), filosoofiadoktor (matemaatika), matemaatikamagister, professor
• Adam von Gernet (1878−1944), Venemaa keisririigi ja Eesti kaitseväe ohvitser, hüdrograaf ja geodeet, Balti pataljoni ohvitser
• Jevgeni Sergejevitš Gernet (1882–1943), 2. järgu kapten, laevakomandör, Aasovi sõjaflotilli komandör, Musta mere sadamate peakomandör, glatsioloog
• Mihhail Mihhailovitš Gernet (1903−1991), professor, VNSFV-i teeneline teadus- ja tehnikategelene
• Nina Vladimirovna Gernet (1904−1982), dramaturg, lastekirjanik

Uuemõisa mõis

Gerneti suguvõsa mõisavaldused

Üksnurme mõis

• Baieri:
  • Schloß Warth (XX sajandil)
• Eestimaa:
  • Aadma (Ahdma) (1815−1821 pandi-, 1821−1882 pärusvaldus), Humala (Hummala) (1690−1730ndad, rendivaldus), Idavere (Itfer) (1797−1809 pandi-, 1809−1834 pärusvaldus), Illuka (Illuck) (1820−u 1825, pandivaldus), Kiideva (Kiwidepäh) (1839−? pandi-, ?−1896 pärusvaldus), Kostivere (Kostifer) (1843−1857), Kurtna (Kurtna) (1811−1820 pandi-, 1820−1843 pärusvaldus), Kõrvetaguse (Körwentack) (pärast 1787−1795, pandivaldus), Käesalu (Kaesal) (1759−1797), Lehola (Lehhola) (XVIII sajandi algus−1897), Luiste (Luist) (1804−1820 pandi-, 1820−1839 pärusvaldus), Metstaguse (Metztacken) (1912−1919), Mõraste (Fersenau) (1839−1841 pandi-, 1841−1870 pärusvaldus), Niitvälja (Escherode) (1867−1872, poolmõis), Ohtla (Ochtel) (1786−1820 pandi-, 1820−1833 pärusvaldus), Orjaku (Orjak) (1818−1821, pandivaldus), Paslepa (Paschlep) (1785−1786), Riidaku (Ridaka) (1861−1872), Salajõe (Sallajöggi) (1833−1879), Saunja (Saunja) (1844−1899, poolmõis), Seljaküla (Sellenküll) (1832−1879), Soompea (Somfer) (1820−u 1825, pandivaldus), Uuemõisa (Neuenhof) (1822−1876 pandi-, 1876−1899 pärusvaldus), Uuesalu (Neuhall) (1845−1870), Vaemla (Waimel) (1804−1808 pandi-, 1808−1882 pärusvaldus), Vana-Karjaküla (Alt-Hohenhof, tollal Karjaküll) (1756−1771), Vanamõisa (Wannamois) (1793−1796), Vilkla (Wilkilby) (1830−u 1840 pandi-, u 1840−1899 pärusvaldus), Ääsmäe (Essemäggi) (1797 juuli-august, pandivaldus), Üksnurme (Uxnurm) (1795−1807 pandi-, 1807−1846 pärusvaldus)
• Liivimaa eesti distrikt:
  • Viljandi (Schloß Fellin) (1780ndad, pandivaldus)
• Liivimaa läti distrikt:
  • Endzele (Henselshof) (1802−1818, pandivaldus)
• Peterburi kubermang:
  • Aleksejevskoje (XIX sajandil)

Kirjandus

• Der Adel der russischen Ostseeprovinzen (Estland, Kurland, Livland, Ösel). 1. Teil. Die Ritterschaft. Neustadt an der Aisch: Bauer & Rape, inhaber Gerhard Gessner, 1898 (ümbertrükk 1980). Lk 300.
• Deutsches Geschlechterbuch. Genealogisches Handbuch Bürgerlicher Familien. Achtzehnter Band. Herausgegeben von Bernhard Koerner. Görlitz: Druck und Verlag von C. A. Starke, 1910. Lk 99−121 [1].
• Genealogisches Handbuch der baltischen Ritterschaften. Teil: Estland. Bd III. Görlitz: Verlag E. U. Starke, 1930. Lk 98−105 [2].
• Genealogisches Handbuch des Adels. Adelslexikon. Bd IV. Limburg an der Lahn: C. A. Starke Verlag, 1978. Lk 86−87.
• Gernet, Axel von. Über die Herkunft der Familie von Gernet. − Jahrbuch für Genealogie, Heraldik, und Sphragistik 1903. Mitau: Gedruckt bei J. F. Steffenhagen und Sohn, 1905. Lk 97−99 [3].
• Друкарев, Е. Г. Сергей Павлович Гернет (1859–1918), его предки и потомки в Петербурге. – Немцы в Санкт-Петербурге. Биографический аспект. XVIII–XX вв. Вып. 9. Санкт-Петербург: МАЭ РАН, 2015. Lk 309−320 [4].
• Немцы России. Энциклопедия. Tом 1 (A–И). Председатель редакционной коллегии В. Карев. Москва: Издательство Общественная Академия наук российских немцев, 1999. Lk 541−542.

Välislingid

• Gerneti suguvõsa geneloogia saidil geni.com
• Gerneti suguvõsa Rjazani kubermangu liin saidil 62info.ru
• Gerneti suguvõsa Venemaa liin saidil rgfond.ru
• Väljavõte Eestimaa rüütelkonna genealoogilisest käsiraamatust