August Steinberg

August Steinberg (28. aprill 1894 Massu vald, Läänemaa – 20. august 1941 Soome laht) oli Eesti sõjaväelane (kolonel).

Elukäik

August Steinberg lõpetas 1912. aastal Tallinnas Aleksander II 6-klassilise linnakooli. 1915. aasta juunist alates oli mobiliseerituna Vene sõjaväes. Lõpetas 3. Peterhofi lipnikekooli 15. veebruaril 1916. Teenis seejärel Üksiku merebrigaadi 3. polgus, olles 1916. aasta sügisest kuni 1917. aasta sügiseni polgu tranšeekomando ülem. Seejärel oli teenistuses Balti mere diviisi staabis. 24. detsembril 1917 lahkus mereväediviisist. Oma teenistuse jooksul Vene sõjaväes oli ta olnud rindel nii Riia all kui ka Doonau suudmealal.

27. veebruaril 1918 registreeris end 1. Eesti Diviisi staabis, kus määrati inspektori jaoskonna ajutiseks adjutandiks. Vabastati teenistusest 5. aprillil 1918 Eesti üksuste laialisaatmise tõttu Saksa okupatsioonivõimude poolt.

16. novembril 1918 asus taas teenima moodustavasse Eesti rahvaväkke, kus ta esialgu määrati ajutiselt inspektori jaoskonna ülemaks koos ülesandega see jaoskond ka tegelikult formeerida. Nimetati seejärel sõjaministeeriumi peastaabi jaoskonna ülema abiks. 23. detsembril 1918 läks vabatahtlikult 1. löögiroodu koosseisus rindele. Mõni nädal hiljem määrati ta rooduülemaks. 12.veebruaril 1919 1.löögirood likvideeriti ja August Steinberg kutsuti rindelt tagasi. Ta määrati korraldusvalitsuse inspektorijaoskonna ülemaks. 30. aprillil 1919 suunati ta Sõjakooli tranšeeasjanduse (kaevikutega seotud valdkond) õppejõuks.

10. novembril 1919 saadeti August Steinberg lennuväesalga ülema käsutusse ning mõni päev hiljem sai temast lendurõpilane Claude Scudamore Emery grupis. Alates 15. jaanuarist 1920 oli ta lennuväe ülema abi, pärast lennuväe ümberformeerimist lennurooduks rooduülema abi. 10. novembril 1920 vabastati rooduülema kohalt ja viidi üle merilennu rühma lenduriks, olles tegelikult sel ajal veel lenduriõpilane.

31. märtsil 1921 määrati August Steinberg lennuroodu ülemaks. Kinnitati sõjaväelenduri kutses 15. juulil 1921. aastal. Aastatel 1923 kuni 1924 osales väeosa ülemate informatsioonikursusel, mille lõpetamise järel loeti ta alalisväeohvitseriks. 15. märtsist 1924 formeeriti senine lennuvägi ümber lennuväerügemendiks ning August Steinberg määrati selle rügemendi ülemaks.

1929.a saadeti õppima Kõrgemasse Sõjakooli, lõpetas selle 02. aprillil 1932. aastal hindele “väga hea”. Kuna 1. juulist 1930 oli lennuväe rügement likvideeritud, siis oli ta ajutiselt viidud üle kaitseministri käskudetäitjaks ohvitseriks. 1. aprillist 1934 sai ta kaitseväe staabi IV osakonna ülemaks ning kolm kuud hiljem 3. diviisi staabiülemaks. 13. jaanuaril 1936 vabastati ta sõjaväeteenistusest vanuse tõttu.

1941. aasta suvel mobiliseeriti ta Punaarmeesse, hukkus Tallinnast evakueerumisel mootorlaeval "Sibir".

Auastmed

• Lipnik 15. veebruar 1916
• Alamleitnant 23. juuli 1917
• Leitnant 30. november 1917
• Staabikapten
• Kapten 20. november 1919
• Major 24. veebruar 1923
• Kolonelleitnant 28. november 1924
• Kolonel 20. veebruar 1935

Autasud

• Püha Stanislavi orden, 3. järk mõõkade ja lehviga – 17. oktoober 1917
• Vabadusrist, I liigi 3. järk - 12. mai 1920
• Vabadussõja mälestusmedal - 21. juuni 1922
• Poola lenduri kutsemärk - 6. oktoober 1922
• Eesti sõjaväelenduri kutsemärk - 20. november 1922
• Läti lennuväe märk - 9. september 1924
• Soome Valge Roosi ordeni II klassi komandöri rist – 11. juuni 1926
• Soome sõjaväelenduri kutsemärk - 1. november 1926
• Tšehhoslovakkia sõjaväelenduri kutsemärk – 18. märts 1927
• Läti Kolme Tähe ordeni komandöri rist, III klass - 10. aprill 1929
• Prantsuse Auleegioni ordeni ohvitseri rist, IV klass - 10. aprill 1929
• Kotkaristi III klassi teenetemärk – 20. veebruar 1935
• Eesti Punase Risti II järgu I astme mälestusmärk - 24. veebruar 1935

Välislingid

• Ohvitseride andmebaas

Kirjandus

• Toivo Kitvel, Toomas Türk, Arvo Lennart Vercamer (koostajad). Põhjakotkad. Eesti lendurid ja lendurvaatlejad tsaariajast kuni 1940. aastani. Tallinn, 2011.