Peamised avalikud logid

See on Vikipeedia kõigi olemasolevate logide ühendkuva. Valiku kitsendamiseks vali logitüüp, sisesta kasutajanimi (tõstutundlik) või huvipakkuva lehekülje pealkiri (samuti tõstutundlik).

Logid

Täitja:

Objekt (pealkiri või Kasutaja:kasutajanimi):

Alates kuupäevast (ja varasemad):

Märgisefilter:

Näita kõiki peale valitud nimeruumi

Näita lisalogisid:

Tänulogi

Kontrollimislogi

Märgiste logi

Konto loomise logi

13. aprill 2025, kell 21:56 Andrus Kallastu arutelu kaastöö alustas lehekülge Arheoakustika (Uus lehekülg: ''''Arheoakustika''' (inglise keeles ''archaeoacoustics'') on arheoloogia ja akustika ühisvaldkond, mis uurib inimese ja heli suhteid läbi ajaloo. Arheoakustikat võib pidada interdistsiplinaarseks valdkonnaks, mille meetodid on pärit akustikast ja arheoloogiast ning mida arendatakse tihti arvutisimulatsioone kasutades. Arheoakustika on tihedalt seotud ka kultuuriantropoloogia, eksperimentaalne arheoloogia ja etnomusikoloog...')
6. aprill 2025, kell 14:07 Andrus Kallastu arutelu kaastöö alustas lehekülge Stagflatsioon (Uus lehekülg: ''''Stagflatsioon''' (sõnadest 'stagnatsioon' + 'inflatsioon') on majanduse seisund, milles sisemajanduse kogutoodang ei kasva või kahaneb, kuid toimub hindade tõus ja inflatsioon.')
12. märts 2025, kell 12:46 Andrus Kallastu arutelu kaastöö alustas lehekülge Instrumentaalteater (Uus lehekülg: ''''Instrumentaalteater''' (saksa keeles ''instrumentales Theater'') on eksperimentaalse muusikateatri liik, mille puhul lavalise tegevuse aluseks on musitseerimiseks vajalikud liigutused. Instrumentaalteatri mõiste võtsid kasutusele Heinz-Klaus Metzger ja Mauricio Kagel. Metzger viitas sellega John Cage’i teatraalsetele teostele, eriti teosele "Music Walk" (1958). Kuigi ka Kagelit mõjutas Cage'i "eesmärgistatud tegevuse" (''"discip...')
26. detsember 2024, kell 13:50 Andrus Kallastu arutelu kaastöö alustas lehekülge Makrokosmos (Uus lehekülg: '#redirctmakromaailm')
26. detsember 2024, kell 13:49 Andrus Kallastu arutelu kaastöö alustas lehekülge Makromaailm (Uus lehekülg: ''''Makromaailm''' ehk '''makrokosmos''' (kreeka keelest ''makrós'', suur ja ''kósmos'', maailm, ladina keeles ''macrocosmus'' või ''maior mundus'') on filosoofilisest või religioossest vaatepunktist mõistetud maailm kui korrastatud tervik, “suur maailm”. Makrokosmose paarismõiste on mikrokosmos, "väike maailm", mille all mõistetakse makrokosmose osa, mis on teatud suhtes terviku, “suure maailmaga”. Paljudes religioossetes või filosoofilistes õpetustes va...')
26. detsember 2024, kell 13:35 Andrus Kallastu arutelu kaastöö alustas lehekülge Mikrokosmos (Ümbersuunamine lehele Mikromaailm) Märgis: Uus ümbersuunamine
26. detsember 2024, kell 13:33 Andrus Kallastu arutelu kaastöö alustas lehekülge Mikromaailm (Uus lehekülg: ''''Mikromaailm''' ehk '''mikrokosmos''' (kreeka keelest ''mikrós'', väike ja ''kósmos'', (maailma)kord) on väikeste objektide maailm. Mikrokosmose paarismõiste on makromaailm ehk makrokosmos. Mikrokosmose mõiste pärineb Vana-Kreekast, kuhu see jõudis vanast Pärsiast ja Indiast. Mikrokosmost kui inimese maailma võrreldi inimesevälise maailmaga, makrokosmosega. Inimese ja tema keskkonna kohta käiv võrdlus jäi muutumatuks kuni 16. sajandini. Loodusteadu...')
9. november 2024, kell 11:44 Andrus Kallastu arutelu kaastöö alustas lehekülge Teema ja variatsioonid (Ümbersuunamine lehele Variatsioonivorm) Märgis: Uus ümbersuunamine
9. november 2024, kell 00:54 Andrus Kallastu arutelu kaastöö alustas lehekülge Paarismõiste (Uus lehekülg: ''''Paarismõiste''' (saksa keeles ''Begriffspaar'') on loogikas kahest mõistest koosnev tervikliku mõistesüsteemi lihtsaim vorm, milles ühe mõiste määratlemine eeldab teise mõiste tundmist. Paarismõistet ei ole võimalik määratleda järk-järgult, määratledes kõigepealt ühe ja seejärel teise mõiste, sest sel juhul tekiks vigane ring. Paarismõiste tähenduse mõistmine peab toimuma mõlema mõiste puhul korraga või üldse mitte. Paarismõisted on n...')
9. november 2024, kell 00:00 Andrus Kallastu arutelu kaastöö alustas lehekülge Vikipeedia:Vikiprojekt Klassikalise muusika oskuskeel/Harmoonia mõisted (Uus lehekülg: '''Siin toimub harmoonia terminite tõlkimine eesti keelde.'' Eestindamiseks klõpsa linki')
8. november 2024, kell 23:37 Andrus Kallastu arutelu kaastöö alustas lehekülge Vikipeedia:Vikiprojekt Klassikalise muusika oskuskeel/Klassikalise muusika terminibaas (Uus lehekülg: '''Siin toimub Klassikalise muusika terminibaasi koostamine.'' Klassikalise muusika terminibaasi koostamisleht https://docs.google.com/spreadsheets/d/1uMZGbnqsRowddv_DRSI6eIN1hKXQpNYW/edit?usp=sharing&ouid=109130068138309268418&rtpof=true&sd=true Klassikalise muusika terminibaasi publitseerimisleht')
8. november 2024, kell 19:50 Andrus Kallastu arutelu kaastöö alustas lehekülge Vikipeedia:Autoriõiguse loa taotlemine (Uus lehekülg: 'Autoriõigusega kaitsud teose kasutamiseks Vikipeedias palun võta autori või muu autoriõiguste omanikuga ühendust näiteks e-kirja teel ning palu tema nõusolekut anda luba teose pöördumatuks Vikipeedias avaldamiseks litsentside [https://creativecommons.org/licenses/by-sa/4.0/deed.et CC BY-SA 4.0] ja [https://www.gnu.org/copyleft/fdl.html GFDL] alusel. Autoriõiguse loa taotlemise kirja näidis: Lugupeetud [NIMI], [VEEBILEHE AADRESS] andmetel olete Teie autoriõi...')
7. november 2024, kell 11:22 Andrus Kallastu arutelu kaastöö alustas lehekülge Harmoonia mõisteid (Uus lehekülg: '''Siin on loetletud harmoonia mõisteid.'' # abiakord # abiakordikäik # abiharmoonia # abiheli # abihelikäik # abikadents # akordi harmooniline funktsioon # akordi kontrapunktiline funktsioon # akordidissonants # analüütiline notatsioon # arendusosa # Ars Nova kadents # asendusakord # asendusharmoonia # autentne kadents # barokkharmoonia # Bassbrechung # ...') Märgis: Täpsustuslehekülgede lingid
6. november 2024, kell 16:42 Andrus Kallastu arutelu kaastöö alustas lehekülge Põikheli (Uus lehekülg: ''''Põikheli''' on muusikas kromatismi ülekandumine ühest häälest teise.')
6. november 2024, kell 15:09 Andrus Kallastu arutelu kaastöö alustas lehekülge Ennak (Ümbersuunamine lehele Ennakheli) Märgis: Uus ümbersuunamine
6. november 2024, kell 15:06 Andrus Kallastu arutelu kaastöö alustas lehekülge Ennakheli (Uus lehekülg: ''''Ennakheli''' ehk '''ennak''' (saksa keeles ''Vorausnahme'') on muusikas akordiväliste helide hulka kuuluv kõrvalheli, mis tekib järgneva akordi heli ennetamisel. Kui pideheli kõlab alati meetrumi rõhulisel, siis ennakheli kõlab alati meetrumi rõhutul osal. Kuigi ennakhelile liigutakse tavaliselt astmeliselt, ei ole välistatud ka hüppeline liikumine.')
6. november 2024, kell 14:53 Andrus Kallastu arutelu kaastöö alustas lehekülge Pideheli (Uus lehekülg: ''''Pideheli''' ehk '''pide''' (saksa keeles ''Vorhalt'') on muusikas akordiväliste helide hulka kuuluv kõrvalheli, mis tekib eelneva akordi heli üleviimisel järgnevasse akordi. Pide kui kaunistusvõte koosneb kolmest komponendist: # pideheli ettevalmistusest, milles pideks muutuv heli moodustab konsoneerivaid intervalle kõigi ülejäänud harmoonia helidega; # pidest endast, milles eelmisest akordist kinnipeetud konsoneeriv akordiheli muutu...')
6. november 2024, kell 14:43 Andrus Kallastu arutelu kaastöö alustas lehekülge Läbiminev heli (Uus lehekülg: ''''Läbiminev heli''' (saksa keeles ''Durchgangston'', ''Durchgangsnote'', ''Durchgang'') on muusikas akordiväliste helide hulka kuuluv kõrvalheli, mis tekib ühesuunalisel astmelisel liikumisel ühelt akordi helilt teisele, kusjuures liikumine võib olla nii tõusva- kui ka laskuvasuunaline. Läbiminev heli on alati astmeliselt seotud nii eelneva kui ka järgneva heliga. Läbiminev heli tekib reeglina meetrumi suhteliselt rõhutul o...')
6. november 2024, kell 12:56 Andrus Kallastu arutelu kaastöö alustas lehekülge Kaunistus (muusika) (Uus lehekülg: ''''Kaunistus''' (inglise keeles ''embellishment'') on muusikas faktuuri element, mis on pigem dekoratiivne kui struktuurne. Kaunistus võib olla figuratsioon või ornament. Kaunistus võib olla helilooja poolt määratud ja kirja pandud partituuri spetsiifiliste noodikirja märkide abil või jäetud esitaja äranägemisel improviseerimiseks. Schenkeri analüüsis kuuluvad kaunistused muusikateose esiplaanile.')
6. november 2024, kell 04:51 Andrus Kallastu arutelu kaastöö alustas lehekülge Helitõug (Uus lehekülg: ''''Helitõug''' (saksa keeles ''Tongeschlecht'') on muusikas helistikuga seotud paarismõiste, millega alates 18. sajandist püüti kirjeldada helisüsteeme soomõiste ja liigierisuse raamistikus. Selle järgi * helitõug vastab soomõistele (''genus proximum''), mis näiteks Vana-Kreeka muusikas eristas diatoonilist, kromaatilist ja enharmoonilist helisüsteemi, keskaja kirikulaadide puhul ''modus maior''- ehk ''cantus durus''-tüüpi ning ''modus minor''...')
5. november 2024, kell 15:52 Andrus Kallastu arutelu kaastöö alustas lehekülge Varjatud mitmehäälsus (Uus lehekülg: ''''Varjatud mitmehäälsus''' on muusikas akordilise figuratsiooni tõttu tekkiv nähtus, et meloodia koosneb justkui kahest või enamast mõttelisest häälest.')
4. november 2024, kell 20:19 Andrus Kallastu arutelu kaastöö alustas lehekülge Akordiline figuratsioon (Uus lehekülg: ''''Akordiline figuratsioon''' (inglise keeles ''chordal figuration'') on muusikas figuratsioon, mille puhul akordi helid kõlavad üksteise järel, moodustades meloodia. Sekunditest suurematest intervallidest, näiteks tertsidest, kvartidest jne. koosnevate akordide korral kaasnevad meloodias akordilise figuratsiooni puhul üldreeglina hüpped. Akordiline figuratsioon konsoneeriva akordi helidel tekitab ainult konsoneerivatel intervallidel põhineva mel...')
4. november 2024, kell 14:36 Andrus Kallastu arutelu kaastöö alustas lehekülge Reaalaeg (Uus lehekülg: ''''Reaalaeg''' (inglise keeles ''real time'') on aeg igapäevases tähenduses, mõõdetuna sekundites, minutites, tundides jne. ==Välislingid== *[https://akit.cyber.ee/term/7697-real-time reaalaeg. AKIT]')
4. november 2024, kell 14:12 Andrus Kallastu arutelu kaastöö alustas lehekülge Improvisatsioon (muusika) (Uus lehekülg: ''''Improvisatsioon''' on muusikas muusikateose kompositsioon reaalajas või varem loodud muusikateosele lõpliku kuju andmine esituse käigus. Improvisatsioon võib hõlmata muusikateose loomist reaalajas esitajate poolt, muusikateose reaalajas loomist või kohandamist olemasolevas kompositsioonilises raamistikus, kompositsioonilise raamistiku reaalajas väljatöötamist või kohandamist või ka midagi nende tegevuste vahepealset. Mingil määral sisaldab he...')
4. november 2024, kell 02:14 Andrus Kallastu arutelu kaastöö alustas lehekülge Figuur (muusika) (Uus lehekülg: ''''Figuur''' on muusikas figuratsiooni tulemusel saadud tavaliselt lühike, ühte või kahte lööki täitev helide rühm, mis kordudes võib moodustada mustreid. Üks tuntumaid figuure on näiteks ''cambiata''.')
4. november 2024, kell 01:50 Andrus Kallastu arutelu kaastöö alustas lehekülge Diminutsioon (figuratsioon) (Uus lehekülg: ''''Diminutsioon''' on muusikas figuratsioon, mille puhul pikem noot on jagatud lühemateks, tavaliselt meloodiliselt liikuvateks nootideks: . väärtuste jadaks (nimetatakse ka " värvimiseks "; ger. Kolorieren ). Vähendus võib olla ka kompositsiooniseade, kus meloodia , teema või motiiv esitatakse varasemast lühemate nootide väärtustega. Vähendamine on ka termin, mis tähistab üksikute noodikujude väärtuse proportsionaalset lühendamist menstruaalmärgistuses...')
25. oktoober 2024, kell 23:53 Andrus Kallastu arutelu kaastöö alustas lehekülge Polüfooniline kadents (Uus lehekülg: ''''Polüfooniline kadents''' on muusikas häälte kontrapunktilisel ühendamisel moodustuv muusikavormi lõpetav harmoonia, milles ebapüsiv akord laheneb püsivasse akordi. Polüfoonilise kadentsi puhul liiguvad hääled meloodilisele kadentsile sarnaselt tavaliselt astmeliselt. Polüfoonilise kadentsi üheks varasemaks teadaolevaks näiteks on Guido Arezzost kirjeldatud kahehäälne harmoonia, milles sekst kui keskaegse muusikateoori...')
25. oktoober 2024, kell 23:32 Andrus Kallastu arutelu kaastöö alustas lehekülge Meloodiline kadents (Uus lehekülg: ''''Meloodiline kadents''' on muusikas meloodiat lõpetav helilaadi püsivale astmele liikuv iseloomulik helijärgnevus. Sõltuvalt helilaadist liigutakse püsivale astmele kas astmeliselt laskuvalt või tõusvalt või laskuva tertsikäigu kaudu. ==Vaata ka== *kadents')
25. oktoober 2024, kell 13:08 Andrus Kallastu arutelu kaastöö alustas lehekülge Vikipeedia:Vikiprojekt Klassikalise muusika oskuskeel/Schenkeri analüüs (Uus lehekülg: '''Siin toimub Schenkeri analüüsi terminite tõlkimine eesti keelde.'' Eestindamiseks klõpsa linki https://docs.google.com/spreadsheets/d/1XwuqrbNKgiljtOuurt08iJ74XsnQNdy7/edit?usp=sharing&ouid=109130068138309268418&rtpof=true&sd=true')
25. oktoober 2024, kell 13:07 Andrus Kallastu arutelu kaastöö alustas lehekülge Vikipeedia:Vikiprojekt Klassikalise muusika oskuskeel/Muusikavorm (Uus lehekülg: '''Siin toimub klassikalise muusikavormi terminite tõlkimine eesti keelde.'' Eestindamiseks klõpsa linki https://docs.google.com/spreadsheets/d/1YUrouwsipimUpCS7gNF9aTk1psZrY0cZ/edit?usp=sharing&ouid=109130068138309268418&rtpof=true&sd=true')
25. oktoober 2024, kell 12:26 Andrus Kallastu arutelu kaastöö alustas lehekülge Akordijärgnevus (Ümbersuunamine lehele Harmoonia) Märgis: Uus ümbersuunamine
25. oktoober 2024, kell 02:02 Andrus Kallastu arutelu kaastöö alustas lehekülge Abikadents (Uus lehekülg: ''''Abikadents''' (saksa keeles ''Hilsfkadenze'', inglise keeles ''auxiliary cadence'') on muusikas Heinrich Schenkeri poolt kasutusele võetud mõiste kadentsi kohta, mis ei alga toonika põhikuju, vaid näiteks toonika sekstakordi, subdominantakordi või dominantakordiga. ==Vaata ka== *kadents')
23. oktoober 2024, kell 11:44 Andrus Kallastu arutelu kaastöö teisaldas lehekülje Früügia poolkadents pealkirja Früügia kadents alla
23. oktoober 2024, kell 11:25 Andrus Kallastu arutelu kaastöö alustas lehekülge Vahekadents (Uus lehekülg: ''''Vahekadents''' on muusikas poolkadents, milles bassikäikudele I-V või III-V vastab ülahääles 3-2 või 8-7. ==Vaata ka== *kadents *poolkadents')
22. oktoober 2024, kell 14:40 Andrus Kallastu arutelu kaastöö alustas lehekülge Vikipeedia:Vikiprojekt Klassikalise muusika oskuskeel/Kadentsi mõisted (Uus lehekülg: '''Siin toimub kadentsi mõistete terminite tõlkimine eesti keelde.'' Eestindamiseks klõpsa linki')
22. oktoober 2024, kell 14:00 Andrus Kallastu arutelu kaastöö alustas lehekülge Katkestatud kadents (Uus lehekülg: ''''Katkestatud kadents''' (inglise keeles ''interrupted cadence'', ''deceptive cadence'', ''false cadence'', false close''; prantsuse keeles ''cadence rompue'', ''cadence évitée'', ''cadence trompeuse''; saksa keeles ''Trugschluss''; itaalia keeles ''cadenza sfuggita'', ''cadenza d’inganno'', ''cadenza finta'') on muusikas kadents, milles dominantakord ei lahene mitte oodatult toonikaakordi, vaid mõnda teise akordi V-...')
21. oktoober 2024, kell 21:01 Andrus Kallastu arutelu kaastöö alustas lehekülge Plagaalne poolkadents (Uus lehekülg: ''''Plagaalne poolkadents''' (inglise keeles ''plagal half cadence'') on muusikas kadents I–IV. Plagaalne poolkadents on nõrk kadents, mida tavaliselt kasutatakse lause keskel, eeldades muusika jätkumist järgneva fraasiga. Plagaalset poolkadentsi on ebatüüpiliselt kasutanud Johannes Brahms oma Klarnetitrio op. 114 esimese osa ekspositsiooni lõpus, kus see lõpetab teose osa ühe tervikliku lõigu. ==Vaata ka== *kadent...')
21. oktoober 2024, kell 14:10 Andrus Kallastu arutelu kaastöö alustas lehekülge Früügia poolkadents (Uus lehekülg: ''''Früügia poolkadents''' (inglise keeles ''phrygian half cadence'') on muusikas poolkadents IV6–V, mis on saanud oma nimetuse bassi pooltoonilise liikumine järgi põhihelistiku kuuendast viiendasse astmesse. Selline pooltoonisammuga liikumine meenutab kuni 15. sajandini kasutatud früügia helilaadis kadentsi II–I. Früügia poolkadents kui modaalse renessanssharmoonia rudiment annab muusikale arhailise kõla, eriti kui sellele eelneb dominant V: V–...')
21. oktoober 2024, kell 13:25 Andrus Kallastu arutelu kaastöö alustas lehekülge Moraavia kadents (Uus lehekülg: ''''Moraavia kadents''' (inglise keeles ''Moravian cadence'') on muusikas plagaalne kadents subdominant-toonika IV-I kujul IV+6-I6. Moraavia kadentsi on oma muusikas kasutanud näiteks Leoš Janáček ja Bohuslav Martinů, kuid seda leiab juba ka Antonín Dvořáki Sümfooniast nr. 9 (Uuest maailmast). ==Vaata ka== *kadents *plagaalne kadents')
21. oktoober 2024, kell 13:14 Andrus Kallastu arutelu kaastöö alustas lehekülge Minoorne plagaalne kadents (Uus lehekülg: ''''Minoorne plagaalne kadents''' (inglise keeles ''minor plagal cadence'') on muusikas kadents subdominant-toonika IV-I, mille puhul subdominant on minoorne ja toonika on mažoorne. ==Vaata ka== *kadents *plagaalne kadents')
21. oktoober 2024, kell 12:37 Andrus Kallastu arutelu kaastöö alustas lehekülge Plagaalne kadents (Uus lehekülg: ''''Plagaalne kadents''' (inglise keeles ''plagal cadence'') on muusikas kadents subdominant-toonika IV-I. Plagaalne kadents võib kaasa tuua kaldumise või modulatsiooni, mille puhul algse helistiku subdominandist IV saab uue helistiku toonika I ning eelmise helistiku toonikast I uue helistiku dominant V. Plagaalset kadentsi on vahel nimetatud ka Aameni kadentsiks, sest vaimulikus muusikas kohtab seda tihti koos sõnaga "Aamen". ==Vaata ka== *kadents')
21. oktoober 2024, kell 12:25 Andrus Kallastu arutelu kaastöö alustas lehekülge Harmooniline kadents (Ümbersuunamine lehele Kadents) Märgis: Uus ümbersuunamine
21. oktoober 2024, kell 12:17 Andrus Kallastu arutelu kaastöö alustas lehekülge Välditud täiskadents (Uus lehekülg: ''''Välditud täiskadents''' (inglise keeles ''evaded cadence'') on muusikas täiskadents V-I, milles toonika ilmneb sekstakordi kujus. Vältitud kadentsis akordijärgnevus on tüüpiliselt V{{su|b=2|p=4}} - I{{su|p=6}}.')
21. oktoober 2024, kell 12:02 Andrus Kallastu arutelu kaastöö alustas lehekülge Lahtine täiskadents (Uus lehekülg: ''''Lahtine täiskadents''' (inglise keeles ''imperfect authentic cadence'') on muusikas täiskadents V-I, mille puhul lõpetav toonikakolmkõla on tertsi või harvemini kvindi meloodilises seisus. Lahtise täiskadentsi V-I puhul toimub liikumine ülahääles üldjuhul kas 2-3, 4-3 või 5-3. Kui just helilooja ei soovi muusikas edasi anda iseloomulikku karakterit, välditakse lahtises täiskadentsis mitteliikuvat ülahäält, mistõttu 5-5 on harvaesinev. Laht...')
21. oktoober 2024, kell 11:53 Andrus Kallastu arutelu kaastöö alustas lehekülge Kinnine täiskadents (Uus lehekülg: ''''Kinnine täiskadents''' (inglise keeles ''perfect authentic cadence'') on muusikas täiskadents V-I, mille mõlema akordi bass on akordi priim ja mis lõpeb toonika kolmkõlaga priimi meloodilises seisus. Kinnise täiskadentsi V-I ülahääle liikumine saab üldjuhul olla astmeline: kas 2-1 või 7-8(=1). Tonaalne muusikateos lõpeb tavaliselt kinnise täiskadentsi kui harmooniliselt ja meloodiliselt kõige tugevamat lõpetust rõhutava kadentsiga.')
21. oktoober 2024, kell 11:10 Andrus Kallastu arutelu kaastöö alustas lehekülge Autentne kadents (Ümbersuunamine lehele Täiskadents) Märgis: Uus ümbersuunamine
20. oktoober 2024, kell 19:30 Andrus Kallastu arutelu kaastöö alustas lehekülge Arutelu:Täiskadents (Uus lehekülg: '''Vahel on täiskadentsi mõistet laiendatakse ka plagaalsele kadentsile (prantsuse keeles ''cadence plagale''; saksa keeles ''plagale Kadenz''; itaalia keeles ''cadenza plagale'') IV-I.'' Tõstsin selle jutu praegu välja. Võib tõsta tagasi, kui leidub usaldusväärne viide.--~~~~')
20. oktoober 2024, kell 18:53 Andrus Kallastu arutelu kaastöö alustas lehekülge Kadents (Uus lehekülg: ''''Kadents''' (inglise keeles ''cadence'', itaalia keeles ''cadenza'', prantsuse keeles ''cadence'', saksa keeles ''Kadenz'', ''Schluss'') on muusikas muusikavormi lõpetav harmoonia. Tonaalses muusikas on kadents tonaalsuse kehtestaja või kinnitaja. Sõltuvalt muusikastiilist võib kadentsiga liituda ka teatud äratuntav meloodia, rütm ja ornament.')
16. oktoober 2024, kell 14:09 Andrus Kallastu arutelu kaastöö teisaldas lehekülje Arutelu:Muusikateooria mõistete loend pealkirja Arutelu:Muusikateooria mõistete süstemaatiline loend alla (eristus alfabeetilisest loendist)
16. oktoober 2024, kell 14:09 Andrus Kallastu arutelu kaastöö teisaldas lehekülje Muusikateooria mõistete loend pealkirja Muusikateooria mõistete süstemaatiline loend alla (eristus alfabeetilisest loendist)