Ercole Ferrata
See artikkel ootab keeletoimetamist. (Märts 2023) |
Ercole Ferrata (1610 Como – 10. juuli 1686 Rooma) oli barokiajastu itaalia skulptor.
| Ercole Ferrata | |
|---|---|
 | |
| Sündinud | 1610 |
| Surnud |
1686 Rooma |
| Rahvus | itaallane |
| Tegevusala | skulptor |
| Kunstivool | barokk |
Elu muuda
Esimesed andmed Ferrata õpingutest on 1637. aastal Genovast, kus ta kuulus Napoli skulptorite gildi. Tema silmapaistvamad tööd valmisid, kui Ferrata 1646 Rooma kolis. Sealt alates oli Ferrata Gian Lorenzo Bernini ja Alessandro Algardi silmapaistvaim õpilane. Pärast Algardi surma avas Ferrata oma töökoja[1] ja jätkas ta lahkunud kunstniku tööd Tolentino Püha Nikolausi kiriku Sallusti aedades (San Nicola da Tolentino agli Orti Sallustiani) Roomas, kuid oli ka Bernini projektides mitu korda kaasatud. Kunstnike lähedasele suhtele vaatamata ei omandanud Ferrata kunagi Bernini dünaamilist stiili, ning loomingus kaldus algardiliku kõrg-renessansi poole.[2]
Nagu ka ta mentorid, lõi Ferrata hiljem oma koolkonna, kus ta õpetas uue generatsiooni skulptoreid. Ühed neist olid Gesu e Maria Rooma kirikus Pietro ja Francesco Bolognett monumentide teostajad Francesco Aprile[3] ja Michele Maglia[4]. Ferrata õpilased olid ka Melchiore Caffa, Filippo Carcani, Giuseppe Mazzuoli, Lorenzo Ottoni, Firenze Giovan Battista Foggini, Milani Giuseppe Rusnati, ja Camillo Rusconi.[2]
Looming muuda
Püha Peetruse basiilika muuda
Ferrata esimesed märkimist väärt teosed on Püha Peetruse basiilika sammaste marmorist kaunistused ja pilastrid (1647)[2].
Sant’Agnese in Agone muuda
Püha Agnese kirikus on Ferrata tuntuim skulptuur, “Püha Agnese tulesurm” 1660, mis asub transeptist paremal pool olevas teises altaris.[5] Eraldiseisev figuur jälgib klassitsistlikumat kompositsiooni, kus Püha Agnese kleidi tagasihoidlikud voldid aitavad hoida figuuri tugeva ja stabiilsena. Pühaku nägu on berninilikult kujutatud ekstaasi ja martüüriumi ootuse hetkes. Figuuri kõrval lendleb kompositsioonist eralduv kangatükk, mis on samuti Bernini loomingust laenatud.[2]
Püha Agnese altarist vasakul pühale Emerentianale pühitsetud altaris asub marmorreljeef “Püha Emerentiana kividega surnuks loopimine”[5], mis on paarik Antonio Raggi “Püha Cecilia surm” reljeefiga kiriku parempoolsel kõrvalaltaril.[1] Ferrata reljeefi ülemine pool ingliga on valminud pärast kunstniku surma Leonardo Retti poolt. Teoses tunneme ära Ferrata klassikalisema lähenemise üksikute ja selgete figuuridega. Hiljem Retti valminud teose ülemise poole figuurid on kui kujuta drapeeringud, mis sulanduvad üksteise sisse.[2]
Kiriku võlvi kaunistavad stukkdekoorid on Ferrata tehtud.
San Nicola da Tolentino agli Orti Sallustiani muuda
Tolentino Püha Nikolausi kirikus on Ferrata teos “Madonna lapsega, püha Augustinuse ja püha Monicaga püha leiba pakkumas Tolentino pühale Nikolausile”, kus püha Nikolaus on Domenico Guidi, samuti Bernini assistendi tehtud[6]. Lähedal asuvas kiriku sanktuaariumis asub marmorist “Igavese Isa” reljeef, mis on segmentfrontooni küljes. Selle ümber asub teine segmentfrontoon, kuhu toetuvad kaks Francesco Baratta inglit.[7] Kiriku külgkabelis asub Ferrata “Püha Joosepi” skulptuur, kõrval olev “Ristija Johannes” on Raggi tehtud. Eelnevalt nimetatud pühakule pühitsetud perekabelikabeli nišis valmis Ferrata käe all mälestusmärkide paar, mis kujutavad Giuseppe Oreggit, 1669, vasakul ja Nicola Oreggit, 1672, paremal. Võlvi keskel asuv Villanova püha Toomase stukkdekoori tegi Ferrata umbes samal ajal.[7]
Santa Maria del Popolo muuda
Aastatel 1652–1655 tegutses Ferrata koos Berniniga Santa Maria del Popolo basiilika kesklöövist vasakule jäävas teises kabelis ehk Chigi kabelis, kus asub Siena püha Katariina skulptuur. Skulptuur valmis Paavst Alexander VII tellitud basiilika restaureerimisprojekti raames, kus Ferrata aitas Berninil säilitada ja moderniseerida Raffaeli loomingut.[8] Inglite stukkdekoor kabeli kupli küljel ja ka mujal basilikas on Ferrata töö.[8]
Sant'Agostino basiilika Roomas muuda
Basiilikas lõpetas Ferrata oma õpilase Melchiorre Caffa “Villanova püha Toomase” skulptuuri (1667).[9]
Tähtsus muuda
Ferratal pole palju suureformaadilisi tõid, kuid tema loomingute nimekiri on pikk ja mitmekülgne. Baroki kuldajastul püsis ta klassitsistlikuma stiili juures, mis teeb ta teosed selgeks ja kergelt mõistetavaks. Ferrata tööde nimekiri nii selge ja mõistetav ei ole. Kunstilised teadmised omandas ta Bernini ja Algardi õpipoisina, ning kunstnike tellimustööde abistamise käigus on teoste autorid segamini läinud. Vanade meistritega töötades oli ka olukordi, kus Ferrata kutsuti kunstniku surma tõttu teiselt tellitud teost lõpetama. Meistrite abistamisel valmisid paar teost nende visandi järgi aga Ferrata käe all. Tuntuim näide on “Elevant ja obelisk”, mis on Bernini visandi järgi valminud.[10]
Viited muuda
- ↑ 1,0 1,1 Rolf Toman (toimetaja) (2008). Barokk. Arhitektuur, skulptuur, maalikunst. Tallinn: Koolibri. Lk 296.
- ↑ 2,0 2,1 2,2 2,3 2,4 Rudolf Wittkower (1958). THE PELICAN HISTORY OF ART: Art and Architecture in Italy 1600-1750. Suurbritannia: Penguin Books. Lk Lk 115; 203; 204; 208-209.
- ↑ "Model, ca. 1674-1786 (made)". https://collections.vam.ac.uk/. 24. juuni, 2009. Vaadatud 25.11.2022.
{{netiviide}}: kontrolli kuupäeva väärtust:|aeg=(juhend); välislink kohas|väljaanne= - ↑ Rudolf Wittkower, Joseph Connors, Jennifer Montagu (1999). Art and Architecture in Italy, 1600–1750: Volume 2: The High Baroque, 1625–1675. Suurbritannia: Yale University Press. Lk 130.
{{raamatuviide}}: CS1 hooldus: mitu nime: autorite loend (link) - ↑ 5,0 5,1 "SANT'AGNESE IN AGONE". Vaadatud 13.11.2022.
- ↑ "San Nicola da Tolentino" (PDF).
- ↑ 7,0 7,1 "Churches of Rome". Vaadatud 15.11.2022.
- ↑ 8,0 8,1 "Santa Maria del Popolo". Vaadatud 15.11.2022.
- ↑ "Charity of St Thomas of Villanova". Vaadatud 13.11.2022.
- ↑ "Piazza della Minerva Rome, with Bernini's elephant". https://renatoprosciutto.com/. Vaadatud 15.11.2022.
{{netiviide}}: välislink kohas|väljaanne=