Enn Kasak

Enn Kasak (sündinud 24. septembril 1954 Navi külas Võrumaal) on eesti teadusfilosoof ja astrofüüsik.

Enn Kasak (2002)

Enn Kasak esinemas Kaika suveülikoolis (2008)

Haridus

1972. aastal lõpetas ta Nõo Keskkooli ja 1981. aastal Tartu Riikliku Ülikooli teoreetilise füüsika erialal ning töötas seejärel teadurina Tartu Observatooriumis, kus uuris galaktikate füüsikat ja kosmoloogiat. 1990. aastal sai Kasak füüsika-matemaatikakandidaadi kraadi.

Töökäik

Aastatel 1981–1995 töötas Kasak Tartu Observatooriumis ja 1995–1997 oli ta Võru Instituudi direktor.

Aastatel 1998–2007 oli Kasak Tallinna Ülikooli dotsent. 2008. aastast oli ta Tartu Ülikooli õigusteaduskonna teaduse metodoloogia dotsent, kes õpetas filosoofiat, sealhulgas õigusfilosoofia ja loogikakursusi. 2018. aastast on Kasak Tartu Ülikooli usuteaduskonna külalisdotsent.

Enn Kasak on avaldanud astroloogia ja astronoomia vanemat ajalugu käsitleva raamatu "Iidne tähetarkus" (2003), romaani "Vaba pattulangemise seadus" (2009) ning mahuka loogikaõpiku "Loogika alused" (2014), samuti artikleid füüsikast, teadus- ja müüdifilosoofiast, astronoomia ja astroloogia ajaloost, astraalmütoloogiast, rahvaluulest ning võru keelest.

Teaduse populariseerimine

Ta on pidanud ülikoolitöö kõrvalt loenguid teaduskeskuses Ahhaa, Budismi Instituudis, Eesti Raadio Ööülikoolis, Kaika suveülikoolis jm. 2003. aastal tegi Kasak Vikerraadio saatesarja "Ma-ilm ja mõnda" raames koos Roomet Jakapiga kaheksaosalise saatesarja "Makrokosmos" (toimetaja Maris Johannes). 2014. aastal avaldas Tartu Ülikooli Kirjastus esmalt e-raamatuna ning seejärel ka paberil Enn Kasaku õpiku "Loogika alused", mis on mahukaim seni ilmunud eestikeelne loogikaraamat.

Vaated ja ideed

Religioossus teaduses

Enn Kasak (2011)

Kasak lähtub religioossuse käsitusest, mis ei seosta religiooni mõistet olemuslikult usuga üleloomulikku ning võimaldab hõlmata tsiviilreligiooni. Ta võtab aluseks Charles Y. Glocki ja Rodney Starki poolt välja toodud viis religiooni mõõdet.

Kasak leiab teadusest kõik viis Glocki ja Starki välja toodud religiooni mõõdet. Esiteks, teaduses on religiooni kogemuslik mõõde, sest teaduses leiduvad pühadusetunne, kuuluvustunne ja tõemeel. Teaduses esineb ilmutuselaadne tõe taipamine. Teaduse alusveendumustes kahtlemine kutsub teadlastes esile reaktsiooni, mis on sarnane usklike reaktsiooniga pühaduseteotusele. Teadlane tajub end osana teaduse progressist, mis viib tõe tunnetamiseni. Teaduses on "märtreid" (Giordano Bruno) ja "pühakuid" (Isaac Newton). Teiseks, teaduses on rituaalimõõde. Rituaalid on teadusest võib-olla kõige vähem leitavad. On küll väitekirjade kaitsmise ja autasustamise rituaalid, kuid neid ei võeta tavaliselt tõsiselt. Parem näide on võib-olla laborirituaalid, millel puudub ratsionaalne põhjendus. Kolmandaks, teaduses on ideoloogiline mõõde, mis väljendub kindlas veendumuses teatud printsiipide kehtivuses ning usaldavas uskumises teatud laadi entiteetide olemasolus või mitteolemasolus. Teadusrevolutsioonid Thomas Kuhni mõttes sarnanevad reformidega religioonis. Neljandaks, teadusel on religiooni intellektuaalne definitsioon. Usk täiuslikesse loodusseadustesse paistab pärinevat teoloogiast. Viiendaks, teadusel on religiooni järelmlik mõõde: tal on mõju üksiku inimese eluviisile. Teadlane peab elama teadlase elu. Näiteks andmete võltsimise absoluutne keeld ei ole õigustatav ilma religioossete argumentideta. Teadusele omistatakse ka inimese päästja ning lunastaja roll.

Selleks et religioossust teaduses teaduslikult uurida, saaks kasutada aju-uuringuid (näiteks funktsionaalne tomograafia) ning sotsiomeetrilisi uuringuid ning uurida nende teadlaste tekste, kes püüavad olla populaarsed ja veenvad.

Tunnustus

• 2001 Valgetähe medaliklassi teenetemärk
• 2018 Tartu Ülikooli medal

Tsitaate

• "Kui ka igaühel meist oleks oma tähelaev, oleksid paljud inimesed ikkagi õnnetud, sest naabri laev võib olla 2 meetrit pikem ja lennata 3 valgusaastat kaugemale."
• "Ükski filosoof ei suuda maailma veel keerulisemaks mõelda, kui see tegelikult on."
• "Pole nii lolli inimest, kelle käest poleks midagi õppida, ja pole nii tarka, kes ei räägiks lollusi."

Teoseid

• "Võru uuemad kirjaviisid ja Brown(e)'i liikumine". Keel ja Kirjandus, 5/1995, lk 312 – 319. (Kaasautor Tõnu Tender.)
• "Astronoomia ja astroloogia" – Kangilaski, Jaan; Kasak, Enn (Toim.). Tiidüs Tõdõ. Märgütüisi: Arutlusi teadusest ja tõest. (34–36). Võro: Võro Instituut, 1998
• "Kosmoloogilised paradoksid ja antroopsusprintsiip" Rmt: "Universum" Tallinn: Horisont, 1998, lk lk 325−330
• "Võru murre ja Võro keel" – Pajusalu, Karl; Jüvä, Sullõv (Toim.). Läänemeresoome väikesed keeled, lk 13–19. Võro: Võro Instituut, 1998
• "Astroloogia ajaloost Mesopotaamias" Ettekanne 29. Eesti füüsikapäevadel. Eesti Füüsika Seltsi aastaraamat 1998, lk 60–76. Tartu: Eesti Füüsika Selts, 1999
• "Müüdist" Akadeemia, 1/1999, lk 32–46
• "Müüdi vägistamise tagajärgedest ehk kirjapaneku mõju müüdile" Kogumikus "Kloostrist Internetini: Eesti Raamatu Aasta 2000" (Eesti Raamatu Aasta lõpukonverentsi ettekanded 5.-6. aprillil 2001 Pärnus) (Pärnu, 2001). (Toim.) Tõnu Tender. Tartu: Eesti Raamatu Aasta Peakomitee, 2001, lk 84–87
• "Iidne tähetarkus" Tallinn: Argo, 2003. ISBN 9985-9407-5-X
• "Tark lollitab, loll targutab ja kool õpetab" Õpetajate Leht, 23.05.2003
• "Kuradi tark jumala loll" Kogumikus: Kuradi tark jumala loll: 3.-4. veebruaril 2006 Tallinna Ülikoolis toimunud konverentsi "Jumal teaduses" ettekannete kogumik. Toim. Raul Veede. Tallinn: Eesti Päevaleht, 2006, lk 43–48
• "Mis tunne on olla loll?" Vikerkaar, 1-2/2006, lk 112–125
• "Ancient Astrology as Origin of Some Important Scientific Paradigms" – Willem B. Drees, Hubert Meisinger, Taede A. Smede (Toim.). Humanity, the World and God. Understandings and Actions. Studies in Science and Theology 11, lk 191–202. Lund: Lund University, 2007 ISBN 9789197524957
• "Some Aspects of Quantum Mythology" Journal for Interdisciplinary Research on Religion and Science, 3/2008, 39–49
• "Unistus tõelisest teadusest" Studia Philosophica Estonica, 1.3., 2008, lk 61–80
• "Lolli looma lunastus" Mihus 3/2009, lk 14–18. (Seminaril "Noorsootöö väärtus ja väärtused noorsootöös" peetud ettekande põhjal; mp3-fail.)
• "Unperceived civil religion in science" – Historiae Scientiarum Baltica 2010. Abstracts of the XXIV International Baltic Conference on the History of Science. (Toim.) Talts, M., Linask, K. Tallinn: TTU Press, 2010, lk 15–16
• "Scientific Demagogy and Modern Religious propaganda: The Case against Fanaticism. Evers, Dirk; Jackelen, Antje; Smedes, Taede A. (Toim.). How Do We Know? Understanding in Science and Theology. Studies in Science & Theology. Yearbook of the European Society for the Study of Science and Theology. Vol. 12 (2009–2010), lk 293–299. University of Tübingen: Forum Scientiarum
• "Mõiste mõistmise mõistatusest" Juridica, III/2010, lk 159–170
• "The point of view of the stupid species" Journal for Interdisciplinary Research on Religion and Science, 6/2010, lk 217–236
• "Some aspects of religiosity in science" Baltic Journal of European Studies, 1 (9), 2011, lk 83–96
• "Intellektuaalse allergia ilmingud" Sirp, 16. september 2011
• "Religioossusest teaduses" Akadeemia, 11/2011, lk 2017–57
• "Unperceived civil religion in science" Problemos 2011, Vol. 80, lk 94–106
• "Loogika alused" Tartu Ülikooli Kirjastus, 2014 (668 lk, toim. Andres Luure; 2013. aastal ilmunud e-raamat on ligipääsetav Tartu Ülikooli arvutivõrgust)
• "Objektiivsest teadmisest C. S. Peirce'i kosmoloogia näitel" Studia Philosophica Estonica, 8.1, 2015, lk 91−112
• "On the Limits of Knowledge" Rmt: "15th Congress of Logic, Methodology and Philosophy of Science" Helsinki 3.-8. Aug. 2015. Helsinki: University of Helsinki, 2015, lk 576−576
• "Vaba inimese eetika". Vikerkaar, 9/2016 (arvustus Spinoza "Eetika" eesti tõlkele)
• "Mõtisklus tõe mõistmisest ühiskondlikus kontekstis" Juridica, 6, 2016, lk 367−375
• Enn Kasak, Raul Veede "Understanding Knowledge through the Example of C. S. Peirce’s Cosmology. Acta Baltica Historiae et Philosophiae Scientiarum, 4 (2), 2016, lk 69−87
• Enn Kasak, Anne Kull "On a productive dialogue between religion and science" Sciencia et Fides, 6 (1), 2018, lk 129−153
• "Paradoksid: must auk mõtlemises" Tallinn: Argo, 2018

Ilukirjandus

• "Mu kadonu tii" Vikerkaar, 7-8/2005, lk 97–100
• "Trooja hopõn" Vikerkaar, 7-8/2005, lk 100–110
• "Partii" Võro-Seto tähtraamat 2009, lk 66–68. Võro: Võro Selts VKKF, 2008
• "Vaba pattulangemise seadus" Tallinn: Argo, 2009 (romaan) ISBN 9789949438594

Isiklikku

Enn Kasak on kunstnik Navitrolla onu. Tema abikaasa on geenitehnoloog Lagle Kasak. Neil on kolm poega, üks poegadest on advokaat Anto Kasak.

Kasaku emakeel on võru keel.

Välislingid

• Enn Kasak andmebaasis ETIS
• Saar, E., Einasto, J., Toomet, O., Starobinsky, A. A, Andernach, H., Einasto, M., Kasak, E., Tago, E. "The supercluster-void network V. The regularity periodogram" Astronomy & Astrophysics 1/2002, pp 1–23 (abstrakt)
• "Unistus tõelisest teadusest" Studia Philosophica Estonica, 1.3/2008, 61–80
• Enn Kasaku loengud Ööülikoolis
• Enn Kasak teadlastest ja dogmast [1]
• Enn Kasaku artiklid võrguajakirjas Mäetagused
• Mõningaid Enn Kasaku tekste
• "Some Aspects of Quantum Mythology" (PDF)
• Andres Adamson "Vaba langemine" ajaleht Raamat, nr 3 (38), 20.03.2009 (romaani "Vaba pattulangemise seadus" tutvustus)

Ajaleheartikleid

• Juhani Püttsepp. "Enn Kasak. Iidne tähetarkus" Eesti Ekspress, 10. august 2003
• Juhani Püttsepp. "Oleme ehk midagi enamat kui komplekt aatomeid" Eesti Ekspress, 21. detsember 2006
• Eda Post. "Füüsik Enn Kasak otsib jumalavallatust teadusest jumalat" Eesti Päevaleht 25. veebruar 2006
• Kaarel Kressa. "Enn Kasak avaldas pattulangemise õpiku" Eesti Päevaleht, 24. aprill 2009
• Jüri Aarma. "Enn Kasak: Kas maailm üldse eksisteerib nii, nagu meie seda ette kujutame" Maaleht, 3. detsember 2009
• Priit Simson. "Enn Kasak: "tark jutt" tähendab, et räägid seda, mida kõik niigi arvavad" Eesti Päevaleht, 23. detsember 2011