Giordano Bruno
Giordano Bruno (1548 – 17. veebruar 1600) oli Itaalia filosoof, preester, kosmoloog ja okultist, kes on eelkõige tuntuks saanud heliotsentrilise maailmasüsteemi ning universumi lõpmatuse teooriate pooldamisega.
Kosmoloogia kõrval kirjutas Bruno uurimusi ka mälu ja mnemotehnikate kohta. Teda peetakse uusaegse teadusliku mõtlemise märtriks, kuna inkvisitsioon põletas ta elusalt ketserluses süüdistatuna, sest Bruno ei olnud valmis oma vaadetest loobuma. Ehkki Brunot on hiljem nähtud teaduslik-materialistliku maailmavaate eestvõitlejana, ei olnud ta kindlasti ateist, vaid pigem okultismi kalduv panteist.
TeoseidRedigeeri
KirjandusRedigeeri
- "Itaalia tõetunnistaja Filoteo Giordano Bruno: tema vahva võitlemine ja hale surm / välja andnud J. Järv (= Jaak Järv)". Tallinn 1884, 24 lk
- Giordano Bruno, "Külleeni eesel" (Eesli, Pythagorase pärdiku ja Merkuriuse vestlus), tõlkinud Aleksander Kurtna – kogumikus "Usk ja mõistus", koostanud Helmut Tarand, Eesti Raamat, Tallinn 1970, lk 25–32
- Raffi, "Giordano Bruno päevikust 1599". Tõlkinud L. Tarand – samas, lk 156–160
- Aleksandr Gorfunkel, "Bruno". Tõlkinud S. Hallik. Lisa: katkendeid Bruno teostest (lk 105–112). Sari "Suuri mõtlejaid", Eesti Raamat, Tallinn 1971, 120 lk
- Giordano Bruno, "Küünlakandja" (katkendeid komöödiast), tõlkinud Ülle Nurk ja Aleksander Kurtna – Renessansi kirjanduse antoloogia, Eesti Raamat, Tallinn 1984, lk 147–159 ja Villem Alttoa kommentaarid lk 652–653