Märter
Märter (kreeka keeles μάρτυς mártys 'tunnistaja' sõnatüvest μάρτυρ- mártyr-), arhailisema nimetusega veretunnistaja, on oma usu või veendumuste pärast kannatanud ja hukatud inimene. Ülekantud tähenduses nimetatakse märtriks ka mingi aate eest teadlikult surma läinud isikut.
Märtri mõistet ei tunta loodususundites.
Märtrid kristlusesRedigeeri
Kitsamas tähenduses on märtrid Rooma riigiusundit mittetunnistanud varakristlikud usutunnistajad, kes kindlalt lunastusse uskudes läksid oma usu eest surma. Paljud märtrid tunnistati hiljem pühakuteks.
IkonograafiaRedigeeri
Läänekiriku ikonograafias kujutatakse märtrit sageli koos kannatusriista ja/või palmioksaga. Idakiriku ikonograafias hoiab märter käes umbes rinna kõrgusel väikest risti, ent võib olla kujutatud ka ilma selleta, vaid märtritiitlile viitava tekstiga ikoonil.
Märterneitsid kannavad närtsimatuid kroone. Mosaiik St Apollinare Nuovo kirikus Ravennas
Karja kiriku skulptuurigrupil on püha Katariina kujutatud märtri atribuudi palmioksaga ja õpetlase atribuudi raamatuga
Püha Justina Paduast palmioksa, pistoda ja raamatuga. Andrea Mantegna maal
Pühad märtrid Boriss ja Gleb. Rostovi-Suzdali koolkonna ikoon 15. sajandist
Püha Apollonia. Atribuutideks on palmioks ja hambatangid. Francisco de Zurbaráni õlimaal.
Kiliikia püha Andronikost kujutav mosaiik Choras
Püha Barbara (kreeka traditsioonis püha suurkannataja Varvara) ikoon
Vaata kaRedigeeri
Tsitaadid Vikitsitaatides: Märter |