Ava peamenüü
Albrecht Dürer. Märtrite hukkamine. 1508. Viin, Kunsthistorisches Museum
Sebastia nelikümmend märtrit kannatamas, Kristus ja märtreile saadetud kroonid nende kohal. 19. sajandi lõpu ikoon

Märter (kreeka keeles μάρτυς, mártys, 'tunnistaja' sõnatüvest μάρτυρ-, mártyr-), arhailisema nimetusega veretunnistaja, on oma usu või veendumuste pärast kannatanud ja hukatud inimene. Ülekantud tähenduses nimetatakse märtriks ka mingi aate eest teadlikult surma läinud isikut.

Märtri mõistet ei tunta loodususundites.

Märtrid kristlusesRedigeeri

Kitsamas tähenduses on märtrid Rooma riigiusundit mittetunnistanud varakristlikud usutunnistajad, kes kindlalt lunastusse uskudes läksid oma usu eest surma. Paljud märtrid tunnistati hiljem pühakuteks.

IkonograafiaRedigeeri

Läänekiriku ikonograafias kujutatakse märtrit sageli koos kannatusriista ja/või palmioksaga. Idakiriku ikonograafias hoiab märter käes umbes rinna kõrgusel väikest risti, ent võib olla kujutatud ka ilma selleta, vaid märtritiitlile viitava tekstiga ikoonil.

Vaata kaRedigeeri