Jaan Kangilaski
 |
See artikkel räägib filosoofist; 1936 sündinud kirjaniku, ajakirjaniku ja publitsisti kohta vaata artiklit Jaan Kangilaski noorem; 1900 sündinud tõlkija kohta vaata artiklit Jaan Kangilaski vanem. |
Jaan Kangilaski (sündinud 10. novembril 1970) on eesti filosoof, üks Tartu Analüütilise filosoofia seminari liikmeid.
Ta lõpetas 1989. aastal Tallinna 1. Keskkooli matemaatika-füüsika eriklassi ning 1994. aastal Tartu Ülikooli filosoofia erialal, kaitses 2001 samas magistrikraadi väitekirjaga "Naming: Fregean Sense versus Direct Reference" ("Nimetamine: Fregelik tähendus versus otsene osutus", juhendaja Eero Loone). 2002–2008 ja uuesti alates 2011. aastast on ta Tartu Ülikooli filosoofiadoktorant.[1] Akadeemiliselt on ta EYS Veljesto liige.
Ta on alates 1994. aastast töötanud vaheaegadega ajakirja Akadeemia universalia osakonna toimetajana.
TeoseidRedigeeri
- Ludwig Wittgenstein. "Loogilis-filosoofiline traktaat". Eesti keelde tõlkinud Jaan Kangilaski ja Veiko Palge. Ilmamaa. Tartu 1996 (tegelikult 1997)
- Jaan Kangilaski, Margo Laasberg (toim.). "Tähendus, tõde, meetod. Tekste analüütilisest filosoofiast I". Tartu Ülikooli Kirjastus. Tartu 1999
- "Tõlke ja tõlgenduse probleem analüütilises filosoofias". Vikerkaar, 2000, nr 2–3, lk 136–140
- Jaan Kangilaski, Bruno Mölder, Veiko Palge (toim.) "Püsimatu metaphysicus. Madis Kõiv 75". EYS Veljesto Kirjastus. Tartu 2004
- A Modest Minimalism? Studia Philosophica Estonica 1.2/ 2008, lk 169–178
- Bruno Mölder, Jaan Kangilaski (toim). "Filosoofia ja analüüs. Analüütilise filosoofia seminar 20". EYS Veljesto Kirjastus. Tartu 2011
LiikmesusRedigeeri
1992. aastast on ta European Society for Analytic Philosophy liige, 1995-1998 oli ta Eesti esindaja.[1]
Ta on Eesti Kirjanduse Seltsi liige.[1]
IsiklikkuRedigeeri
Tema isa oli kunstiteadlane Jaak Kangilaski.
Ta oli abielus Gea Kangilaskiga.
ViitedRedigeeri
- ↑ 1,0 1,1 1,2 Jaan Kangilaski Eesti Teadusinfosüsteemis
(vaadatud 30.08.2011)
VälislingidRedigeeri
- Jaan Kangilaski Eesti Teadusinfosüsteemis