Eksootilised lemmikloomad

Eksootilisteks lemmikloomadeks (toortõlkes ka mittetraditsioonilised lemmikloomad) nimetatakse loomaliike, kes ei ole koer ega kass, kuid keda peetakse lemmikloomana.

Eksootiline lemmikloom on näiteks papagoi

Eksootiliste lemmikloomade hulka kuuluvad näiteks: küülikud, tuhkrud, papagoid, Aafrika kääbussiilid, suhkruoravad ja roomajad ning mitut liiki närilised, näiteks merisead, tšintšiljad, hamstrid, deegud ja rotid.

Paarikuune Hermanni kilpkonn

Eksootiliste lemmikloomade tüübid

• Hulkjalgsed (sadajalgsed, tuhatjalgsed)
• Jäneselised (küülikud)
• Kaslased: kodustamata ja hübriidid (Bengali kass, savannah, serval, karakal)
• Kilpkonnad (Hermanni kilpkonn, stepikilpkonn, punakõrv-ilukilpkonn)
• Koerlased, kodustamata ja hübriidid (huntkoerad, punarebased, fennekid)
• Konnad (suur-kannuskonnad, valged puukonnad)
• Koorikloomad (krabid, vähid, krevetid)
• Kukkurloomad (suhkruoravad)
• Kärplased (mägrad, nugised, saarmad, tuhkrud)
• Limused (Aafrika hiidteod)
• Maod (kuningpüütonid, maisi-roninastikud)
• Närilised (tšintšiljad, deegud, rändrotid, hiired, liivahiired, merisead, hamstrid, rohtlahaukurid, oravad)
• Papagoilised (hallpapagoid, amatsoonpapagoid, kakaduud, nümfkakaduud, lembelinnud, aarad, viirpapagoid)
• Pesukarulased (pesukarud, kinkažud)
• Putukad (sipelgad, mesilased, Madagaskari sisiprussakad, raagritsikad, röövritsikad)
• Röövlinnud (pistrikud, kotkad, kakud)
• Salamandrid (Mehhiko tömpsuud, tiigersalamandrid)
• Siilid (Aafrika kääbussiilid)
• Sisalikud (habeagaamid, kameeleonid, leopardgekod, harjasgekod, sinikeel-skingid)
• Skungid
• Ämblikulaadsed (tarantlid, hüpikämblikud, skorpionid, viburämblikulised)

Eksootiliste lemmikloomadega kaasnevad probleemid

Eksootiliste lemmikloomade regulatsioon Eestis

Loodusest püütud eksootiliste loomade omamine on viimastel aastakümnetel saanud senisest populaarsemaks. On olnud sadu, kui mitte tuhandeid õnnetusi, mil loomad on põgenenud, rünnanud või haigusi levitanud. Kuna eksootilised lemmikloomad, nagu tiigrid või karud, ei ole kodustatud, vigastavad nad oma omanikke rohkem tõenäoliselt isegi siis, kui nad lihtsalt mängivad. Lisaks levitavad eksootilised loomad, nagu ahvid ja roomajad, suurema tõenäosusega haruldasi haigusi kui kassid või koerad. Peale selle on eksootilistel loomadel teistsugused elamisharjumused kui lemmikloomadel, seega nende eest hoolitsemine on omanike jaoks raskem, mistõttu neid loomi tihti kas väärkoheldakse või nad hüljatakse. Selliste olukordade vältimiseks on valitsused vastu võtnud õigusakte, mis piiravad või takistavad eksootiliste lemmikloomade omamist.

Loomakaubandus

Lugematul arvul lemmikloomi on loodusest kinni püütud müümise või aretuse eesmärgil. Tihti on need loomad tahtlikult valesti märgistatud: nad oleksid kui vangistuses kasvatatud ja seejärel seaduslikult eksporditud. Eksootiliste lemmikloomade laiaulatuslik salaküttimine, et turgu varustada, mõjub hävitavalt loomapopulatsioonidele kogu maailmas. See on vähendanud näiteks Madagaskari kiirgusvõimsus-kilpkonnade arvu ja viinud Aafrika hallpapagoid ohustatuseni. Samuti tekitab transport ja kinnihoidmine paljudele loomadele suurt stressi: nad ei suuda süüa, liikuda ega käituda samamoodi, nagu nad teeksid seda looduses, mis võib ühtlasi viia looma surmani.

Ülemaailmne nõue eksootiliste loomade järgi on maailmas kasvanud, seejuures just jõukamates riikides, nagu Ameerika Ühendriigid, mis on maailma suurim eksootiliste lemmikloomade turg. Ameerika Ühendriikides tuuakse loodusest kinni püütud loomi riiki sisse 11 korda rohkem, kui seda lubavad asjakohased looduskaitsekonventsioonid. Kuigi osa eksootilistest loomadest aretatakse loomakasvandustes, on neist suurem osa püütud kinni loodusest (tihtipeale ebaseaduslikult). See tähendab aga, et tegu on metsikute loomadega, kes ei ole sotsialiseeritud ega kodustatud.

Näitena võib tuua 2021. aastal tehtud uuringu, mis näitab, et Austraalias smugeldati ohustatud sisalikuliiki Tiliqua rugosa riigist välja, et seda müüa Aasias, Põhja-Ameerikas ja Euroopas.

Selle vältimiseks on loodud Washingtoni konventsioon (Convention on International Trade in Endangered Species of Wild Fauna and Flora - CITES) mille on 183 valitsust allkirjastanud rahvusvahelise lepinguna. CITES-i eesmärk on keelustada või piirata ohustatud liikidega kauplemist ja transporti. CITIES reguleerib aga kõigest 10% kõikidest teadaolevatest maismaa selgroogsetest ja alla 1% teadaolevatest kala- ja selgrootute liikidest. Teiste liikide puhul aga ei tehta rahvusvahelist järelevalvet.

Mõju maailmale

Metsloomade kauplemisel nende kodustamise eesmärgil on tõsised negatiivsed mõjud nii keskkondadele, kust loomad võetakse, kui ka keskkonnale, kus loom kodustatakse. Tihtipeale toob see kaasa endaga normaalse ökoloogilise tasakaalu muutuse ning uute invasiivsete liikide tutvustamise keskkonda. Samuti kaasneb sellega zonootiliste viiruste levik ning see ähvardab nii inimeste kui ka loomade heaolu.

Tervis

Veterinaarabi riik rahaliselt ei toeta, seega on eksootiliste loomade ravi, nagu kõikide lemmikloomade ravi, kallim kui humaanarstiabi. Eestis ravitakse eksootilisi loomi Eesti Maaülikooli loomakliinikus.

Eksootiliste lemmikloomade anatoomia ja füsioloogia erinevad suuresti nii inimese kui ka traditsiooniliste lemmikloomade omast. Vähene teadlikkus eksootiliste loomade heaolu kohta viib aga tihtipeale loomade tervise halvenemiseni. Tihtipeale vajavad eksootilised loomad teistsugust söötmist ja lähenemist, millest inimene ei pruugi teadlik olla. Näiteks lemmikloomana peetavad kilpkonnad vaevlevad sageli toitainete puuduse käes, kuna nende looduslikku toidulauda on raske jäljendada. Kilpkonnadel ja teistel eksootilistel loomadel on tihti D-vitamiini puudus, mis tuleneb vähesest kokkupuutest filtreerimata päikesevalgusega. Tihti esineb neil A-vitamiini vaeguse tõttu ka silmahaigusi. Enim on neil aga probleemi kaltsiumiga, mis muudab neid katva kilbi pehmeks. Samuti muudab kaltsiumipuudus tihti kilpkonnad nõrgaks ja ei lase neil korralikult liikuda, mis väljendub tihtipeale kõndimise asemel kilbi peal roomamises (osa kilpkonnaliike roomab ka tavapärases olekus).

Erinevalt traditsioonilistest lemmikloomadest varjavad eksootilised loomad enda tervisemuresid viimase piirini, tihtipeale hetkeni, kus ravi ei ole enam võimalik osutada. EMÜ loomakliinik soovitab käia eksootilise loomaga korra aastas tervisekontrollis ning vanemate loomadega 2-3 korda aastas, et tervisemured selguksid võimalikult vara.

Risk inimestele

Eksootilised loomad on kodustamata ja tihtipeale on suure riskiga nii neid omavatele inimestele, kui nende lähedastele, naabritele ja kogukonnale üldisemalt. Kõige enim on nad riskiks läbi intsidentide, kus nad ründavad enda omanikku või põgenevad omanikukäest. Kuna eksootilised loomad ei ole loodud elama vangistuses, on nad juba enda olemuselt ohtlikud, sest nad ei saa käituda enda naturaalsete instinktide järgi, mis viib tihtipeale rünnakuteni enda omanike vastu.

Tihtipeale ei pöördu eksootilise looma poolt rünnata saanud omanik arstiabi poole kartuses enda loomast ilma jääda (see võidakse konfiskeerida või hävitada).

80–90% makaakidest on nakatunud B-herpes- või B-simianviirusega, mis on neile ohutu, kuid on inimesele nakkav ja ka surmav. Inimeste nakatumine on siiski harv: alates 1932. aastast, kui viirus avastati, on registreeritud vaid 31 nakatumist, millest 21 olid surmavad.

Kusagil 90% kõikidest reptiilidest kannavad endaga salmonellabakterit, mis võib levida nende väljaheidete kaudu. Kusjuures roomajatel endil see viirus sümptomeid esile ei tõsta. Ameerika Ühendriikide Haiguste Kontrolli ja Tõrje Keskuse (CDC) andmetel esineb USAs iga aasta 93 000 salmonelloosijuhtu, mis on põhjustatud reptiilide käsitlemisest.

Eksootilistel loomadel esineb muidki haigusi, näiteks linnugrippi, tuberkuloosi ja leetreid.

Eksootiliste loomadega kaasnevate probleemide leevendamine

Suuresti aitaks eksootiliste loomadega kaasnevaid probleeme leevendada kõikide loomaliikide, mitte ainult CITESi poolt kirjeldatud, kauplemise reguleerimine ja jälgimine. Samuti peaksid kõik riigid koguma ja hoiustama infot liigitasandil kõikide imporditud ja eksporditud loomade kohta. Sellised süsteemid aitaksid paremini jälgida, millised liigid on ohuks kohalikele keskkondadele ja kontrollida lemmikloomade musta turgu.

Kuna eksootilised loomad liiguvad tihtipeale vähem jõukamatest riikidest, kellel pole ressursse selliseks kontrolliks, jõukamatesse riikidesse, kus ka nõudlus on suurem, peaksid jõukamad riigid rohkem panustama sellese, et tagada eksootiliste loomade turvaline kaubandus.