Papagoilised

Papagoilised (Psittaciformes) on linnuselts, mis on levinud peamiselt neotroopilises, paleotroopilises ja austraalses kliimavööndis.[1][2]

Papagoilised
Soldat-aara
Soldat-aara
Taksonoomia
Riik Loomad Animalia
Hõimkond Keelikloomad Chordata
Klass Linnud Aves
Selts Papagoilised Psittaciformes
Levikukaart (punasega)
Levikukaart (punasega)
Kea elab Uus-Meremaal.

Papagoiliste seltsi kuulub 372 liiki ja 82 perekonda. Neid iseloomustavad suur ja tugev nokk, püstine kehahoiak ja tugevad jalad. Paljud papagoid on värvikirevad.

Papagoid elavad peamiselt ekvatoriaalsetes vihmametsades, ent ka mägipiirkondades (nt kea) ja asulates (nt kaeluspapagoi).

Kaeluspapagoi Hollandis

Papagoide tavatoidu alla kuuluvad seemned, puuviljad, pähklid, taimenektar ja noored taimed. Papagoid pesitsevad enamasti puuõõnsustes.

Nad on üldiselt väga targad, näiteks suudavad papagoid jäljendada hääli.

Peamiselt ohustab papagoisid üha suurenev lemmikloomakaubandus. Kuna papagoid on äärmiselt populaarsed lemmiklinnud, on neil suur oht langeda röövpüügi ohvriks. Samuti püütakse papagoisid selleks, et nende sulgedest valmistada ehteid ja kostüüme.


SüstemaatikaRedigeeri

Papagoiliste seltsi kuuluvad kolm sugukonda järgmiste triibustega.

Sugukond Strigopidae: Uus-Meremaa papagoid

Sugukond Cacatuidae kakaduulased: kakaduud

Sugukond Psittacidae papagoilased:

VälimusRedigeeri

Papagoide selts on väga mitmekesine. Väikseim ja ühtlasi ka kergeim papagoi on sinikiird-kääbuspapagoi (8 cm ja 10 g) ja suurim hüatsint-siniaara (1 m). Kakkpapagoi ehk kakapo on papagoide seast kõige raskem (4 kg). Samuti on nad väga värvilised. Papagoide kõige iseloomulikum joon on tugev, kõver ja lai nokk. Ülanoka tipp meenutab teravat konksu ja see küünib üle alanoka, seega on alanokk ülanokast märksa lühem.

 
Prillkakaduu näitab oma võimsat nokka.

Papagoid kasutavad oma võimast nokka kõvade puuviljade ja seemnete purustamiseks – mida kergem toit, seda väiksem nokk.

Papagoidel on tugevad teravate ja piklike küünistega jalad, mida kasutatakse ronimiseks ning okstest haaramiseks. Mõni liik kasutab neid ka toidu haaramiseks ja purustamiseks.

Kakaduudel on peas liikuv tutt.

Levik ja elupaigadRedigeeri

Papagoid on küllaltki laia levikuga. Nad elavad peamiselt soojades piirkondades, nagu Amazonase vihmametsad, Aafrika keskosa, Madagaskar, Okeaania saarestik ja Austraalia. Papagoide seas on palju endeeme, puuduvad kosmopoliidid. Mõni liik (nt kaeluspapagoi) on toodud sisse ka Euroopasse ja Ameerika Ühendriikidesse.

EluviisRedigeeri

Vabas looduses elavaid papagoisid on väga keeruline uurida, sest neid on raske kinni püüda. Papagoid on head lendajad ja nad lendavad sirgjooneliselt. Enamik liike veedab siiski suurema osa päevast oksal istudes või puuladvas ronides. Tihti kasutavad nad ronimiseks nokka. Maapinnal elavad papagoid on öise eluviisiga ja tugevate jalgadega.

 
Papagoid savi söömas (Ecuadoris)

ToitumineRedigeeri

Papagoid toituvad enamasti puuviljadest, seemnetest, pähklitest, õietolmust, taimenektarist ja pungadest. Oma suure ja tugeva nokaga suudavad nad purustada suuri ja kõva koorega vilju. Paljud liigid Ameerikas, Aafrikas ja Uus-Guineas neelavad savi, millest nad saavad mineraale ja mis eemaldab nende soolestikust mürgiseid aineid.

Uus-Meremaal elavad kead söövad noori tormipääsusid ja võivad rünnata isegi täiskasvanud lambaid.

PaaritumineRedigeeri

Papagoid on enamjaolt monogaamsed. Papagoide ja kakaduude paarid on tihedalt seotud ka väljaspool paaritumisaega, eriti tugev on side lembelindude paaridel. Pesad tehakse enamasti puuõõnsustesse, vaid lennuvõimetud papagoid (nt kakaa, kakkpapagoi ja kea) teevad pesa maapinnale ning munkpapagoi ja lembelinnud puudele. Mõni liik elab koloonias (nt kaldapapagoi), kuid see on papagoide seas küllaltki haruldane nähtus.

Munad on neil valged. Enamikul liikidel hauvad mune emased, vaid kakaduudel, ametüst-nestepapagoidel ja India ripplindudel hauvad mõlemad vanemad.

 
Brasiilia värbpapagoi pesast väljumas

Haudumine kestab 17–35 päeva (mida suurem lind, seda pikem inkubatsioon). Olenevalt liigist veedavad pojad pesas kolm nädalat kuni neli kuud. Pojad on koorudes abitud.

Nagu k-strateegidele kohane, annavad aarad ja teised suured papagoid vähe järglasi. Nad saavad mõne aastaga suguküpseks, saavad ühe või mõne järglase aastas ega pea vajalikuks iga aasta paarituda.

ÕppimisvõimeRedigeeri

Papagoid on intelligentsed linnud. Uurimused hallpapagoiga on näidanud, et nad on väga hea õppimisvõimega ning suudavad õppida sõnu ja lauseid. Koos vareste, ronkade ja harakatega on nad maailma intelligentseimad linnud.

LemmikloomanaRedigeeri

Papagoid, eriti viirpapagoid, on maailma populaarseimad lemmiklinnud. Neid on lihtne pidada, nad pole toidu suhtes eriti nõudlikud ning suudavad pika kordamise tulemusena õppida ära mõne sõna või lause. Samuti on papagoid väga seltsivad ja rõõmsameelsed.

LoomaaedadesRedigeeri

Papagoiliste esindajaid võib leida enamikust maailma loomaaedadest. On loomaaedu, mis osalevad lindude paljundamisel ja looduskaitseprogrammides. Mõnes loomaaias õpetatakse lindudele ka trikke. Tallinna loomaaias leidub kaeluspapagoisid, ararauna ja kollatutt-kakaduusid.

KaitseRedigeeri

Tänapäevaks on paljud papagoiliigid välja surnud. 350 liigist on 130 ohulähedases või veelgi hullemas seisundis. Peamised ohuallikad on elupaikade kadumine ja hävitamine ning salaküttimine, mõnele liigile ka salakaubandus. Papagoisid jahitakse ka nende värvikirevate sulgede tõttu.

Lemmiklindudeks püüdmine on suurim oht haruldasematele ja aeglasematele liikidele, aga enamiku papagoiliste probleem on elupaikade kadumine. Suur oht on ka pesapaikade kadumisel, sest papagoid on nende suhtes väga valivad. Isoleeritud liikidele (nt kea, kakkpapagoi) on saanud saatuslikuks see, et inimene ja tema kaaslased (nt rändrott, kass) on saabunud nendesse suletud piirkondadesse. Mõnele liigile on ohuks ka selliste vanade puude kadumine, mis ei ole majanduslikult enam kasulikud, kuid on elutähtsad liikide pesitsemiseks. Kontroll koduloomade ja muude sissetoodud liikide üle aitab tihti päästa endeemseid ja hävimisohus liike.

Tänapäeval on palju aktiivseid organisatsioone, mis tegelevad papagoide kaitsmisega nii ex situ kui ka in situ. Loomaaedadel on selles veidi väiksem osa kui kaitsealadel, kuigi loomaaiad on tähtsad loodushariduse andmise poolest. Tihti peetakse loomaaedades vaid üldtuntud (viirpapagoid, aarad jne) ja mitte nii haruldasi liike, aga ka siin on erandeid.

 
Kakkpapagoi on üks haruldasemaid papagoisid, kuid tema arvukus on tänu kaitseprogrammidele suurenemas.

MitmekesisusRedigeeri

Papagoid võivad ka elupaiga ja toitumise alusel suuresti erineda (kakkpapagoi ja hüatsint-siniaara näitel).

Kakkpapagoi Hüatsint-siniaara
Pilt
Nokk Väike, sale, suhteliselt sirge Suur, massiivne, kõver
Tiivad Taandarenenud → lennuvõimetu Suured ja laiad → väga hea lendaja
Värvus Rohekas, veidi pruune/musti triipe Meresinine, silma ümber ja noka juures veidi kollast
Elupaik Uus-Meremaa metsade maapinnal Lõuna-Ameerika vihmametsades


ViitedRedigeeri

  1. Forshaw, Joseph M. 2006. Parrots of the World: An Identification Guide. Princeton University Press.
  2. Parr, Mike; Juniper, Tony 1998. Parrots: A Guide to Parrots of the World. London: Christopher Helm Publishers.