Estival

(Ümber suunatud leheküljelt ESTIVAL)

Estival on Rootsi eestlaste kultuurifestival.

Estival 1983 logo, kujundanud Mart Maandi

Üritus on eeskuju võtnud Ülemaailmsete Eesti Päevade ESTO formaadist, seetõttu nimetatakse Estivali ka Ülerootsilisteks Eesti Päevadeks.

Toimunud festivalidRedigeeri

Estival 1983Redigeeri

Estival 1983 juhatuse esimees oli Hain Rebas. Peatoimkond määratles Estivali eesmärgid: arendada eesti keelt ja kultuuri, koondada kogu eesti rahvast ning nõuda rahvaste enesemääramisõiguse rakendamist okupeeritud Eestile.[1] Töötati välja raamkava, mida üldjoontes on järginud kõik hilisemad Estivalid. See sisaldab kontserte, jumalateenistusi, teatri- ja filmietendusi, kohtumisi kirjanikega, näitusi, spordivõistlusi, rahvapidu, festivali ööklubiõhtuid ("salakõrts") ja poliitilist manifestiooni. Estival 1983 avati kontserdiga, mille kavas olid V. Kapi "Põhjarannik", Pärdi "Credo" ja "Fratres" ning Beethoveni 9. sümfoonia, juhatas Neeme Järvi, klaveril Käbi Laretei. Kooride kontserdil ehk laulupeol esines 18 koori, rahvatantsupeol 8 tantsurühma. Näitustel eksponeeriti eesti maali- ja tarbekunsti. Oma uudisloomingut tutvustasid Kalju Lepik, Helga Nõu, Valev Uibopuu jt eksiilkirjanikud. Kahe päevaga viidi läbi võrk-, korv- ja sulgpalliturniir. Estivali lõpetas rongkäik, mis kulmineerus poliitilise manifesti ettelugemisega, peakõnelejaks oli ajalooprofessor Erik Lönnroth. Estivalil oli 3000 osalejat.[2]

Estival 1986Redigeeri

Estival 1986 esimees oli Rein Asu. Esmakordselt toimusid kontserdid, teatrietendused, näitused, kirjandusüritused ja spordivõistlused kahes linnas: Lundis ja Malmös. Uudsena lisandus raamkavasse teaduslik sümpoosion. Noortetoimkond (esimees Peeter Paljak) korraldas paneeldiskussiooni, kus arutleti rahu ja vabaduse seoste ning tuumapoliitika üle Põhja- ja Baltimaades.[3] Rongkäigu koos manifesti ehk "Vabaduse apelli" ettelugemisega Malmö Stortorgetil korraldasid Enn Meri ja Andres Küng. Estivalil kõneles ka Rootsi immigratsiooniminister Anita Gradin.[4]

Estival 1990Redigeeri

Estival 1990 juhatuse esimees oli Kalju Valdmaa. Üritus tõuseb Estivalide reas esile sellega, et esmakordselt osalesid külalised Kodu-Eestist: delegatsioon eesotsas Tartu linnapea Toomas Mendelsoniga, balletitrupp teatrist Vanemuine, Tartu Akadeemiline Meeskoor, koorid Üks Lust ja Tarba-Tu, kammerorkester Missioon.[5] Rongkäigule, mis kulges Malmö Vaksala väljakult Odinslundi, järgnes Eesti Kultuuri Koondise esimehe Sven Alur Reinansi kõne eesti ja rootsi keeles, milles esitati traditsiooniline vabadusnõue Eestile.[6]

 
Estival 1995 logo, kujundanud Jüri Salu

Estival 1995Redigeeri

1995 asutati Estniska Kulturföreningen i Göteborg (Eesti Kultuuriühing Göteborgis), mille ülesannete hulka kuulus ka järgneva Estivali korraldamine. Estivali projektijuhiks sai Aho Rebas, kes ühtlasi on olnud kolme viimase Estivali peatoimkonna esimees. Estivalide 1995 ja 2003 peatoimkonna esimees oli Mart Mägi. Estival 1995 muutis eesti päevade peaeesmärki ja uuendas formaati. Kuna Eesti oli taas iseseisev, siis võeti enesemääramisõiguse nõudmise asemel peaeesmärgiks eesti kultuurielu tutvustamine Rootsi laiemale üldsusele. Raamkavast kadus poliitiline manifestatsioon, lisaks jäid välja spordivõistlused. Eesti kultuuri parema leviku huvides kaasati Eestivali korraldamisse rida Rootsi institutsioone. Estival 1995 avaüritus toimus 27. augustil Göteborgi ooperimajas, Eesti Riiklik Sümfooniaorkester Neeme Järvi juhatusel kandis ette Rudolf Tobiase oratooriumi "Joonase lähetamine". Kontserdid, jumalateenistused, näitused ja teadusettekanded hajutati septembri-, oktoobri- ja novembrikuu päevadele. Kokku toimus 46 üritust, mille hulka esmakordselt kuulus Eesti kaubamess.[7]

Estival 2003Redigeeri

Estival 2003 järgis eelmise Estivali eesmärki ja ülesehitust. Oluline sihtrühm oli rootsikeelne publik ning Estival laius "vihmavarjuna" märtsist kuni aprilli lõpuni Göteborgis aset leidnud kultuurisündmuste kohal, millel oli seos Eestiga. Näiteks oli Estivali programmi lülitatud Jaan Tätte "Sild", mille rootsindatud variandi lavastas Jaanus Rohumaa Göteborgi linnateatri kutsel.[8] 2003. aastal möödus 200 aastat Friedrich Reinhold Kreutzwaldi sünnist. Estival tähistas seda eepose "Kalevipoeg" rootsikeelse versiooniga, mille kandsid ette Göteborgi Eesti Teateri näitlejad.[9]

Estival 2007Redigeeri

Estival 2007 oli kolmepäevane festival, see planeeriti samale ajale Göteborgi raamatumessiga. Messi peateemaks oli Eesti, avas president Toomas Hendrik Ilves. Estivali raames demonstreeriti äsjavalminud filmi "Laulev revolutsioon".[10] Estivali keskne eestlasi koondav üritus oli laulupidu, kus lisaks neljale Rootsi eestlaste koorile osales segakoor Noorus Tallinnast ning Euroopa Eestlaste Segakoor. Traditsiooniline rahvapidu toimus Chalmersi tehnikaülikoolis ning tõi kokku üle 900 eestlase.[11]

Estival 2013Redigeeri

Estival 2013 tähistas Eesti Vabariigi 95. aastapäeva ning märkis ühtlasi kolmekümne aasta möödumist esimesest Estivalist. Avamine toimus Stockholmi Eesti Majas kunstinäituse ja monograafia "Harri Kiisk – eesti kultuuri vahendaja Rootsis"[12] esitlusega. Toimusid teadusettekannete päev ja eesti kirjanduse päev, teatrietendused ja kooride kontsert Musikaliska kontserdisaalis, mis tõi kokku üle 150 laulja Rootsist, Eestist ja mujalt Euroopast. Salakõrtsis rokkis kaveribänd Doktor Meyer, mis koondab Rootsi eestlaste kolmandat põlvkonda, soojenduseks laulis ansambel Meloodilised Tordid Luksemburgist. Suur galaõhtu toimus Waterfronti konverentsikeskuses. Estivali külastasid president Toomas Hendrik Ilves abikaasaga ning Rootsi välisminister Carl Bildt.[13]

Estival 2018Redigeeri

Estival 2018 oli pühendatud Eesti Vabariigi 100. aastapäevale. Avakontsert "Eesti kõlad" toimus Kuninglikus Muusikakõrgkoolis. Järgnevatel festivalipäevadel sai külastada kunsti- ja käsitöönäitust, kirjandusõhtut ja tantsupidu. Mängiti Heidi Sarapuu näidendit "Vihmapiisad ja kuupaiste" (teater Varius), mis jutustab Käbi Lareteist, kes pianistina on esinenud mitmel varasemal Estivalil. Teadusteater Eestist presenteeris oma etendusel eksotermilisi protsesse. Estivali peaürituseks kujunes "Sajandi pidu" – galaõhtu Stockholmi Raekojas. Kohal viibis Eesti Vabariigi peaminister Jüri Ratas.[14]

ViitedRedigeeri

  1. Lehes, Toomas, Aho Rebas (toim.). Estival 83. Kava. Program. Eesti Päevad Rootsis. Estnisk Kulturfestival. Göteborg 1983, 20.–23.05. Lindome: Kompendiet, 1983.
  2. Rebas, Hain. ESTIVAL 83 vabadusmanifestatsioonil kõneleb prof. Erik Lönnroth. Teataja, 14. mai 1983, lk 1.http://dea.nlib.ee/fullview.php?pid=s186407&nid=109645&frameset=1
  3. Vabadusemarss Lõuna-Rootsis vastu kevadele. Teataja, 17. mai 1986, lk 1.
  4. Estival ’86. Teised ülerootsilised Eesti päevad. Juhis. Guide. Lund, 1986.
  5. Eesti Päevad Rootsis. Estniska kulturdagar. Uppsala, 24-27/5 1990.
  6. Estival Uppsalas. Teataja, 16. juuni 1990, lk 3
  7. Estival 95. Estniska kulturdagar i Göteborg. Programhäfte. Göteborg: 1995.
  8. Kalve, Mati. Eesti mees tuli Göteborgi eesti näidendit lavale tooma. Eesti Päevaleht. Estniska Dagbaladet, 29. märts 2003 lk 9.
  9. Eesti Kultuuripäevad Göreborgis – Estival 03. Eesti Päevaleht. Estniska Dagbaladet, 6. märts 2003, lk 11.
  10. Ignats, Ülo. Võimas Eesti jälg Göteborgi raamatumessil. Eesti Päevaleht. Estniska Dagbaladet, 11. oktoober 2007.
  11. Estival 2007. Eesti kultuuripäevad Göteborgis. Laulupidu. Rahvapidu.
  12. Ojamaa, Triinu, Kanni Labi ja Janika Kronberg 2012. Harri Kiisk – eesti kultuuri vahendaja Rootsis. Tartu: Eesti Kirjendusmuuseumi Teaduskirjastus. ISBN 978-9949-490-40-0 (trükis), ISBN 978-9949-490-41-7 (pdf)
  13. Estival 2013 erileht. Eesti Päevaleht. Estniska Dagbladet, 30. jaanuar 2013, lk 5–12.
  14. ESTIVAL – Eestlaste kultuuripäevad Rootsis olid sel aastal eriti pidulikud. Eesti Päevaleht. Estniska Dagbladet, 1. märts 2018, lk 1.

KirjandusRedigeeri

  • Ojamaa, Triinu 2017. Festivalide funktsioon kodu- ja eksiileesti kultuurisuhtluse kujunemisloos. Methis. Studia humaniora Estonica, 19, lk 8-30. DOI:10.7592/METHIS.V15I19.13434
  • Ojamaa, Triinu 2017. Eesti päevade telgitagustest: Hain Rebase kirjavahetus maailma poliitikatippudega. Tuna. Ajalookultuuri Ajakiri, 3 (76), lk 128-139.

VälislingidRedigeeri