Ava peamenüü
Marssal Rosen. Koopia Hyacinthe Rigaud' maali järgi.

Conrad de Rosen, Bolweilleri krahv (29. september 1629 Mazstraupe – 3. august 1715 Bollwilleri loss) oli Liivimaa päritolu Prantsusmaa sõjaväelane (Prantsusmaa marssal) 17. ja 18. sajandil.[1]

PäritoluRedigeeri

Põlisest Rosenite suguvõsast põlvnev Conrad von Rosen sündis Mazstraupe (Klein-Roop) ja Raiskumsi (Raiskum) mõisniku Fabian von Roseni (1590–1633) ja tema abikaasa Sophia (neiuna Mengden, 1597–1673) noorima pojana.[2]

SõjaväekarjäärRedigeeri

Ta astus 1644. aastal Rootsi teenistusse, kuid pidi sealt peagi lahkuma kui oli duellil tapnud ühe teise ohvitseri. Ta astus 1651. aastal oma sugulase Reinhold de Roseni (1604–1667), kes oli tõusnud seal kindralleitnandi auastmesse, soovitusel Prantsusmaa sõjateenistusse.

1667. aastaks oli Conrad de Rosenist saanud ratsaväekolonel. Väljapaistva tegutsemise eest Seneffe'i lahingus 1674. aastal ülendati ta brigaadikindraliks (brigadier). 1677. aastal ülendati ta Cambrai piiramise järel maréchal de campiks (vastab kindralmajorile). 1678 teenis ta marssal François de Créquy alluvuses Saksamaal. 1681. aastal, pärast luteriusust loobumist ning katoliku usu vastu võtmist, sai ta krahvitiitli. 1682 sõdis ta markiis de La Trousse'i juhtimise all Piemontes ning määrati 1686 vägede ülemjuhatajaks Languedocis.

1688. aastal ülendas Louis XIV Roseni kindralleitnandiks ning andis tema käsutusse väekontingendi, mis saadeti appi Inglismaa kuningas James II-le tema Iirimaa-sõjakäigul. Kuningas James oli Roseni vaprusest sedavõrd vaimustunud, et nimetas ta 1689 Iirimaa marssaliks.

Pärast lüüasaamist Boyne'i lahingus naasis Rosen Prantsusmaale, kus ta nimetati kergeratsaväe mestre de camps generaliks, misjärel jätkas ta teenistust dofääni alluvuses Saksamaal. 1691 osales ta Monsi piiramisel, juhatas 1693 Neerwindeni lahingus Prantsuse vägede paremat tiiba ning osales Charleroi piiramisel.

20. jaanuaril 1703 ülendas Louis XIV Roseni marssaliks ning lubas tal müüa mestre de camps generali ametiposti suure summa eest markiis de Montpeyroux'le. Elu lõpuaastad veetis ta oma Bollwilleri lossis, kus ta ka suri ning mille kabelisse ta maeti.

Talle kuulusid Bollweiler, Dettweiler, Herrenstein ja mitmed teised maavaldused.

TunnustusedRedigeeri

PerekondRedigeeri

Conrad de Rosen abiellus 14. jaanuaril 1660 Bollwilleris[1] oma sugulase Marie-Sophie de Roseniga (1638–1686), kes oli kindralleitnant Reinhold de Roseni (1604–1667) ja tema abikaasa Margaretha (sündinud von Eppe) tütar[3]. Abielust sündisid:

EsivanemadRedigeeri

Conrad de Roseni esivanemad
Conrad de Rosen, Bolweilleri krahv
(1629–1715)
Fabian von Rosen[2]
(1590–1633)
Jürgen von Rosen[2]
(suri 1604)
Johann von Rosen[2] Hans von Rosen[2]
Dorothea von Vietinghoff
Anna von Ungern Otto von Ungern
...
Kone von Rosen[4] Jürgen von Rosen[4] Hans von Rosen[5]
Anna Maydell
Gertrud von Tiesenhausen Fabian von Tiesenhausen
(suri 1559)
Magdalena Kruse
Sophia von Mengden
(1597–1673)[6]
Georg von Mengden
(suri 1622)[6]
Ernst von Mengden[6] Ernst von Mengden[7]
... Dumpian
Gertrud Vaget Tönnis Vaget
... Töpel
Magdalene von Vietinghoff Otto von Vietinghoff ...
...
Sophia von Fircks ...
...

ViitedRedigeeri