Hans von Rosen
Johann von Rosen, ka Hans von Rosen, (30. september /12. oktoober 1870 Straupe – 10. oktoober 1945 Schwerin) oli baltisaksa aadlik, Lielstraupe lossi viimane omanik ja poliitik. 1907. aastast Vene keisririigi III Riigiduuma liige (Liivimaa kubermangust).
Ta sündis 1870. aastal Lielstraupe mõisa omaniku Friedrich von Roseni pojana. Aastatel 1882–1888 õppis ta Cēsise lähedal asuvas Bērzaine gümnaasiumis ning 1889–1893 Halle, Berliini ja Tartu Ülikoolis.
Aastatel 1893–1920 oli ta Lielstraupe mõisnik (7000 tiinu maad) ja 1920–1939 mõisasüdame omanik. Aastatel 1899–1909 oli von Rosen kreisisaadik, Balti Konstitutsioonilise Partei aktivist, Liivimaa Saksa Seltsi Riia grupi juhatuse liige.
1907. aastal valiti ta Vene keisririigi III Riigiduuma liikmeks (Liivimaa kubermangust). Duumas olles kuulus oktobristide fraktsiooni, valiti usutunnistuse küsimuste (sekretär), maa-, riigi tulude ja kulude loendi täitmise komisjoni, teravilja väljaveo korrastamise seadusprojekti läbivaatamise komisjoni, oli usutunnistuse küsimuste komisjoni ettekandja. Kirjutas alla 12 seadusprojektile, 10 arupärimisavaldusele ja viiele avaldusele.
Artikli kirjutamine on selles kohas pooleli jäänud. Jätkamine on kõigile lahkesti lubatud. (Veebruar 2022) |
Maailmasõdade vahel elas peamiselt Lätis. 1939. aastal põgenes Saksamaale. Ta suri 1945. aastal Nõukogude Liidu okupatsioonitsoonis Saksamaal Schwerinis.