Prantsusmaa marssal

Prantsusmaa marssal (prantsuse Maréchal de France) on kõrgeim sõjaväeline auaste Prantsusmaal (varem sõjaväeline aunimetus), mida antakse kindralitele silmapaistvate saavutuste eest.

Prantsusmaa marssalikepp

Esimeseks Prantsusmaa marssaliks peetakse Albéric Clémenti, kes sai tiitli Philippe II-lt 12. sajandi lõpus. Tiitel kaotati 1793. aastal, kuid taastati Napoleon I keisriks saades. Keisririigi ajal nimetati tiitel ümber keisririigi marssaliks (maréchal d'Empire). Viimane elusolev Prantsusmaa marssal oli Alphonse Juin, kes suri 1967. aastal. Viimasena ülendati Prantsusmaa marssaliks 1984. aastal Marie-Pierre Kœnig, kes aga oli surnud 1970. aastal ja sai auastme postuumselt.

Kuningriigi ajal oli Prantsusmaa marssal üks Prantsusmaa krooni suurametitest.

Prantsusmaa marssali üheks sümboliks on tähtedega kaunistatud sinine marssalikepp. Kuningavõimu ajal kaunistasid marssalikeppi liiliad ja keisrivõimu ajal kotkad. Marssalikepp kannab: ladinakeelset kirja: Terror belli, decus pacis.

29. aprillil 1925 andis Eesti Vabariigi valitsus Prantsusmaa marssalitele Ferdinand Fochile (1851–1929) ja Philippe Pétainile (1856–1951) Eesti Vabadusristi I liigi 1. järgu autasud.

Prantsusmaa marssalite loend

muuda

Loendis on ära toodud Prantsusmaa marssalid nende marssaliks saamise järjekorras. Loend on rühmitatud Prantsusmaa valitsejate kaupa.

Philippe II (1180–1223)

muuda

Louis IX (1226–1270)

muuda

Philippe III (1270–1285)

muuda

Philippe IV (1285–1314)

muuda

Louis X (1314–1316)

muuda

Philippe V (1316–1322)

muuda

Charles IV (1322–1328)

muuda

Philippe VI (1328–1350)

muuda

Jean II (1350–1364)

muuda

Charles V (1364–1380)

muuda

Charles VI (1380–1422)

muuda

Charles VII (1422–1461)

muuda

Louis XI (1461–1483)

muuda

Charles VIII (1483–1498)

muuda

Louis XII (1498–1515)

muuda

Francois I (1515–1547)

muuda
 
Anne de Montmorency (1492–1567), Montmonrecy ja Damville'i hertsog, Beaumont-sur-Oise' ja Dammartini krahv ning Meluni vikont

Henri II (1547–1559)

muuda

Francois II (1559–1560)

muuda

Charles IX (1560–1574)

muuda

Henri III (1574–1589)

muuda

Henri IV (1589–1610)

muuda

Louis XIII (1610–1643)

muuda
 
Henri de la Tour d'Auvergne (1611–1675), Turenne'i vikont , Prantsusmaa kindralmarssal (1660)

Louis XIV (1643–1715)

muuda
 
Liivimaalt Rosenite suguvõsast pärit Conrad von Rosen, kes sai 1703. aastal Prantsusmaa marssaliks. Pildil on kujutatud Rosenit marssalikepiga. Hyacinthe Rigaud' maal 1705. aastast

Louis XV (1715–1774)

muuda
 
Saksimaa krahv Moritz (1696–1750), kes sai 1741. aastal Prantsusmaa marssaliks ja 1747 Prantsusmaa kindralmarssaliks. Saksimaa kuurvürsti, hilisema Poola kuninga August II ja Eestimaalt pärit Rootsi feldmarssali Herman Wrangeli tütretütre Maria Aurora von Königsmarcki vallaspoeg ning Vormsi Suuremõisa pärushärra
 
Krahv Valdemar Løvendal (1700–1755) , kes oli Taani kuninga Frederik III pojapoeg, Eestimaa rüütelkonda kuulunud Eestimaa kuberner 1740–1743 ja sai 1747. aastal Prantsusmaa marssaliks. Jean-Baptiste Lemoyne marmorskulptuur Angersi Kaunite Kunstide Muuseumis

Louis XVI (1774–1792)

muuda

Napoleon I (1804–1814)[1]

muuda
 
Jean de Dieu Soult (1769–1851), Dalmaatsia hertsog. 1804. aastal sai ta Keisririigi marssaliks ja 1847. aastal Prantsusmaa kindralmarssaliks

Louis XVIII (1815–1824)

muuda

Charles X (1824–1830)

muuda

Napoleon III (1852–1870)

muuda
 
Joseph Joffre (1852–1931) nimetati Prantsusmaa marssaliks 1916. aastal. Ta oli esimene isik, kes peale 1870. aastat selle aunimetuse sai

Vincent Auriol (1947–1954)

muuda

Vaata ka

muuda

Viited

muuda
  1. R P Dunn-Pattison Napoleon's Marshals Methuen 1909 – Reprinted Empiricus Books 2001

Välislingid

muuda