Ava peamenüü

Prantsusmaa marssal

Prantsusmaa marssalikepp

Prantsusmaa marssal (prantsuse Maréchal de France) on sõjaväeline aunimetus Prantsusmaal, mida antakse kindralitele silmapaistvate saavutuste eest.

Esimeseks Prantsusmaa marssaliks peetakse Albéric Clémenti, kes sai tiitli Philippe II-lt 12. sajandi lõpus. Tiitel kaotati 1793. aastal, kuid taastati Napoleon I keisriks saades. Keisririigi ajal nimetati tiitel ümber keisririigi marssaliks (maréchal d'Empire). Viimane elusolev Prantsusmaa marssal oli Alphonse Juin, kes suri 1967. aastal. Viimasena nimetati Prantsusmaa marssaliks 1984. aastal Marie Pierre Kœnig, kes aga oli surnud 1970. aastal ja sai tiitli postuumselt.

Kuningriigi ajal oli Prantsusmaa marssal üks Prantsusmaa krooni suurametitest.

Prantsusmaa marssali üheks sümboliks on tähtedega kaunistatud sinine marssalikepp. Kuningavõimu ajal kaunistasid marssalikeppi liiliad ja keisrivõimu ajal kotkad. Marssalikepp kannab: ladinakeelset kirja: Terror belli, decus pacis.

29. aprillil 1925 andis Eesti Vabariigi valitsus Prantsusmaa marssalitele Ferdinand Fochile (1851–1929) ja Philippe Pétainile (1856–1951) Eesti Vabadusristi I liigi 1. järgu autasud.

Prantsusmaa marssalite loendRedigeeri

Loendis on ära toodud Prantsusmaa marssalid nende marssaliks saamise järjekorras. Loend on rühmitatud Prantsusmaa valitsejate kaupa.

KapetingidRedigeeri

Philippe II (1180–1223)Redigeeri

Louis IX (1226–1270)Redigeeri

Philippe III (1270–1285)Redigeeri

Philippe IV (1285–1314)Redigeeri

Louis X (1314–1316)Redigeeri

Philippe V (1316–1322)Redigeeri

Charles IV (1322–1328)Redigeeri

Valois'dRedigeeri

Philippe VI (1328–1350)Redigeeri

Jean II (1350–1364)Redigeeri

Charles V (1364–1380)Redigeeri

Charles VI (1380–1422)Redigeeri

Charles VII (1422–1461)Redigeeri

Louis XI (1461–1483)Redigeeri

Charles VIII (1483–1498)Redigeeri

Louis XII (1498–1515)Redigeeri

Francois I (1515–1547)Redigeeri

 
Anne de Montmorency (1492–1567), Montmonrecy ja Damville'i hertsog, Beaumont-sur-Oise' ja Dammartini krahv ning Meluni vikont

Henri II (1547–1559)Redigeeri

Francois II (1559–1560)Redigeeri

Charles IX (1560–1574)Redigeeri

Henri III (1574–1589)Redigeeri

BourbonidRedigeeri

Henri IV (1589–1610)Redigeeri

Louis XIII (1610–1643)Redigeeri

Louis XIV (1643–1715)Redigeeri

 
Liivimaalt Rosenite suguvõsast pärit Conrad von Rosen, kes sai 1703. aastal Prantsusmaa marssaliks. Pildil on kujutatud Rosenit marssalikepiga. Hyacinthe Rigaud' maal 1705. aastast

Louis XV (1715–1774)Redigeeri

 
Saksimaa krahv Moritz (1696–1750), kes sai 1741. aastal Prantsusmaa marssaliks ja 1747 Prantsusmaa kindralmarssaliks. Saksimaa kuurvürsti, hilisema Poola kuninga August II ja Eestimaalt pärit Rootsi feldmarssali Herman Wrangeli tütretütre Maria Aurora von Königsmarcki vallaspoeg ning Vormsi Suuremõisa pärushärra
 
Krahv Valdemar Løvendal (1700–1755) , kes oli Taani kuninga Frederik III pojapoeg, Eestimaa rüütelkonda kuulunud Eestimaa kuberner 1740–1743 ja sai 1747. aastal Prantsusmaa marssaliks. Jean-Baptiste Lemoyne marmorskulptuur Angersi Kaunite Kunstide Muuseumis

Louis XVI (1774–1792)Redigeeri

Esimene KeisririikRedigeeri

Napoleon I (1804–1814)[1]Redigeeri

 
Jean de Dieu Soult (1769–1851), Dalmaatsia hertsog. 1804. aastal sai ta Keisririigi marssaliks ja 1847. aastal Prantsusmaa kindralmarssaliks

Bourbonide restauratsioonRedigeeri

Louis XVIII (1815–1824)Redigeeri

Charles X (1824–1830)Redigeeri

JuulimonarhiaRedigeeri

Louis-Philippe I (1830–1848)Redigeeri

Teine VabariikRedigeeri

Louis-Napoleon Bonaparte (1848–1852)Redigeeri

Teine KeisririikRedigeeri

Napoleon III (1852–1870)Redigeeri

Kolmas VabariikRedigeeri

 
Joseph Joffre (1852–1931) nimetati Prantsusmaa marssaliks 1916. aastal. Ta oli esimene isik, kes peale 1870. aastat selle aunimetuse sai

Raymond Poincaré (1913–1920)Redigeeri

Alexandre Millerand (1920–1924)Redigeeri

Neljas VabariikRedigeeri

Vincent Auriol (1947–1954)Redigeeri

Viies VabariikRedigeeri

François Mitterrand (1981–1995)Redigeeri

ViitedRedigeeri

  1. R P Dunn-Pattison Napoleon's Marshals Methuen 1909 – Reprinted Empiricus Books 2001

Vaata kaRedigeeri

VälislingidRedigeeri