Ava peamenüü

Brutselloos (varem kasutatud ka nimetusi Bangi tõbi, Bangi infektsioon) on nakkushaigus, mida põhjustavad kepikujulised bakterid Brucella melitensis, Brucella abortus, Brucella suis ja Brucella canis.

Brutselloos
Brucellosis
Brucella spp.JPG
Brutselloosi tekitaja bakter Brucella spp.
Klassifikatsioon ja välisallikad
RHK-10 AA.23
RHK-9 023
DiseasesDB 1716
MedlinePlus 000597
eMedicine med/248
MeSH D002006

Nakkus kandub edasi koduloomade kaudu. Bakterid levivad järgmistel viisidel:

RHK-10 alusel klassifitseeritakse brutselloosi järgmiselt:

  • Brucella melitensis`e brutselloos (A23.0)
  • Brucella abortus`e brutselloos (A23.1)
  • Brucella suis`e brutselloos (A23.2)
  • Brucella canis`e brutselloos (A23.3)
  • Muu brutselloos (A23.8)
  • Täpsustamata brutselloos (A23.9)

AjaluguRedigeeri

Esimest korda puutusid selle haigusega kokku Briti põetajad 1850. aastatel Krimmi sõjas Maltas.

Aastal 1887 tegi David Bruce selgeks haiguse põhjusliku seose organismiga.

Aastal 1897 eraldas taani veterinaar Bernhard Bang bakteri Brucella abortus, mis põhjustas brutselloosi. Hiljem hakatigi haigust sageli nimetama Bangi tõveks.

PatogeneesRedigeeri

Haigusetekitaja tungib esmalt epiteelkoerakkudesse. Organismi vastureaktsiooni tulemusena püüavad leukotsüüdid bakterit seedida, kuid see ei õnnestu. Mikroob transporditakse seejärel maksa, põrna ja luuüdisse, kus nad liiguvad makrofaagidesse ja alustavad oma paljunemisprotsessi ja eritavad endotoksiine, mis kanduvad üle kogu organismi laiali. Brutselloosi inkubatsiooniperioodi pikkuseks on sõltuvalt raskusastmest keskmiselt 10–30 päeva. Eriti ohtlik on brutselloos rasedatele naistele, kutsudes sageli esile abordi.

Kliinilised sümptomid:

RaviRedigeeri

 Siin tutvustatakse ravimit või ravimeetodit, kuid kirjutatu pole arstlik nõuanne ning see ei asenda arsti konsultatsiooni. Vikipeedia ei vastuta iseravimise tagajärgede eest.


Brutselloosi korral kasutatakse järgmisi medikamente: