Ava peamenüü
Bauņi mõis (Läti)
Bauņi mõis
Asendikaart
Bauņi mõis 1903. aasta kaardil. Väljavõte kaardilt Wegekarte des Wolmarschen Kreises mit den Kirchspiels- und Gutsgrenzen (1903). Mõisa valdused on kaardil tähistatud numbriga 47

Bauņi mõis (saksa keeles Bauenhof, läti keeles Bauņu muiža) oli rüütlimõis (fideikomiss) Liivimaal Volmari kreisis Matīši kihelkonnas. Praegu asub Lätis Burtnieki piirkonnas Matīši vallas Bauņis.

Sisukord

AjaluguRedigeeri

Bauņi mõis 1638−1920Redigeeri

 
Günzeli suguvõsa aadlivapp

Bauņi mõisa kohta on teateid 1638. aastast; kuni 1678. aastani oli see Astijärve mõisa osa. Rootsi võimu ajal läänistati see kantsler krahv Axel Oxenstiernale. Tema järeltulijatele kuulus mõis kuni reduktsioonini. Aastal 1687 eraldati sellest Matīši kirikumõisa maad.[1] Bauņi jäi riigimõisaks 1744. aastani, mil see doneeriti krahv Aleksandr Ivanovitš Rumjantsevile (1680−1749). Viimane müüs selle aga juba 1747. aastal krahvidele Sieversitele. Abielu kaudu omandasid mõisa 1808. aastal Günzelid,[2] kes moodustasid sellest fideikomissi. Suguvõsale kuulus mõis kuni võõrandamiseni aastal 1920.

Mõis pärast võõrandamistRedigeeri

Pärast võõrandamist läks mõisasüda Matīši põllumajandusühistu valdusesse, hiljem sai sellest aga kolhoosikeskus.

MõisaansambelRedigeeri

PeahooneRedigeeri

 
Bauņi mõisa peahoone säilinud osa 2013. aastal

Mõisa häärber ehitati 1770. aastal Jacob Johann von Sieversi (1731−1808) ajal. Inglismaal elanud mehena lasi ta peahoone püstitada inglise maamajade eeskujul. Samuti rajas ta mõisa juurde lehiseallee, mis on tänapäeval looduskaitse all. Suurem osa häärberist hävis 1930. aastal. Tänapäeval on säilinud vaid väike osa vasakpoolsest tiivast, mis on eravalduses.

KõrvalhoonedRedigeeri

XIX sajandi lõpus kuulus mõisa juurde ka 14 kõrvalhoonet. Nõukogude perioodil asendati mõisa ajast pärinevad hooned järk-järgult uutega.

KabelRedigeeri

Jacob Johann von Sievers maeti mõisa peahoonest veidi eemal asuvale künkale. Sinna püstitati kabel, mille ümber istutati aga lehised. Aastal 1865 peeti sellel künkal teine Vidzeme lätlaste laulupäev, millest kasvasid välja nii Eesti kui ka Läti laulupeod. Sieversi memoriaalkompleks on tänaseks hävinud.

LehisalleeRedigeeri

Lehiseallee põhiliigiks on vene lehis. Tegemist on ühe vanema lehisealleega Läti aladel. Lisaks kasvavad selles veel harilik pärn, harilik tamm, harilik saar ja arukask, mis on istutatud XX sajandi keskpaigas.[3]

Mõisa suurusRedigeeri

Bienenstammi andmetel oli mõisa suurus 1816. aastal kolmteist adramaad, sellele allus 269 mees- ning 321 naishinge.[4] Aastal 1757 oli adramaid samuti kolmteist. Aastal 1734 oli mõisal (koos Mīlīte mõisaga) adramaid neliteist, aastal 1688 aga 26 ja 1/2.[5] Aastal 1832 oli Bauņi mõisal adramaid 10 ja 3/20, aastal 1881 aga 4 ja 58/80, lisaks veel 11 ja 50/80 adramaad maad mõisale alluvate talude koosseisus.[6]

KarjamõisadRedigeeri

Aastal 1816 kuulus mõisale kolm karjamõisa: Johannisberg, Joachimshof ja Kolzings-Gefinde.

PildidRedigeeri

Vaata kaRedigeeri

ViitedRedigeeri

  1. Busch, E. H. von. Materialen zur Kirchengechichte, lk 526.
  2. Hagemeister, Heinrich von. Materialien zu einer Geschichte der Landgüter Livlands, lk 133.
  3. https://www.daba.gov.lv/upload/File/zin_p/AL_Baunu_muizas_apraksts_2016.pdf
  4. Bienestamm, H. von. Geographischer Abriss der drei deutschen Ostsee-Provinzen Russlands, oder der Gouvernemens Ehst-, Liv- und Kurland. Riga: Deubner, 1826, lk 245.
  5. Materialien zu einer Geschichte der Landgüter Livlands, Heinrich von Hagemeister; lk. 133
  6. Stryk, Leonhard von. Beiträge zur Geschichte der Rittergüter Livlands. Zweiter Teil. Der lettische District. Dresden: Druck von Albanus´schen Buchdruckerei, 1885, lk 160.

VälislingidRedigeeri

  • Bauņi mõis Läti mõisate võrguküljel pilis.lv; fotod (läti keeles)