BMD-1

Taktikalis-tehnilised andmed
Pikkus 6,74 m
Laius 2,94  m
Kõrgus 2,15  m
Kaal (maksimaalne) 13,3  t
Kiirus maastikul 45 km/h
maanteel 85 km/h
vees 10 km/h
Käiguvaru maanteel –
maanteel 600 km
Suurtükk 1 x 73 mm kahur "Grom" 2A28
Kuulipildujad 1 x 7,62 mm PKT (tornis)
2 x 7,62 mm PKT (keres)
Soomus 6–33 mm mm
Mootor Diiselmootor 5D-20, 6 silindrit, 15,9 l
Mootori võimsus (180 kW) 241 hj
Meeskond 3 + 4 inimest

BMD-1 (vene БМД-1, боевая машина десанта) on Nõukogude Liidus (Venemaa) valmistatud dessandi lahingumasin. Selle tootmine on lõpetatud, kuid ta on veel relvastuses.

Taktikalis-tehnilised andmed muuda

Massiandmed ja mõõdud

  • Maksimaalne kaal: 13,3 t
  • Kaal tühjalt: 7,5 t
  • Pikkus: 6,74 m
  • Laius: 2,94 m
  • Kõrgus: 2,15 m
  • Kliirens: 0,1–0,45 m (reguleeritav)

Kaitstus

  • Soomuse materjal: kerge magneesiumisulam
  • Soomuse paksus:
    • Kahuri ümbrik – 26–33 mm
    • Torni küljed – 13–23 mm
    • Torni lagi – 6 mm
    • Kere esiosa – 15 mm
    • Kere – 10 mm
 
 

Relvastus

  • Kahur:
    • Markeering – 73 mm sileraudne kahur 2A28 Grom
    • Sihikuline laskekaugus – 1300 m
    • Efektiivne laskekaugus – 600–800 m
    • Lahingkomplekt – 40 mürsku, HEAT, HE
  • Tankitõrjeraketisüsteem: 9S428 Maljutka, 4 raketti
  • Torni paralleelkuulipilduja: 7,62 mm kuulipilduja PKT, 2000 padrunit
  • Kere sünkroonkuulipildujad: 2 x 7,62 mm kuulipilduja PKT, 4000 padrunit
  • Suitsugranaadiheitjad
  • ABK kaitsesüsteem
 

Liikuvus, jõuseade

  • Mootor:
    • Markeering – 4-taktiline vedelikjahutusega diiselmootor 5D-20
    • Silindrite arv – V-6
    • Töömaht – 15,9 l
    • Võimsus – 241 hj (180 kW) @ 2,600 p/min
  • Kütusevaru – 300 l
  • Sõidukaugus maanteel: 500 km
  • Kütusekulu: 60 l /100 km
  • Kiirus:
    • Maanteel – 65 km/h
    • Maastikul – 40 km/h
    • Vees – 7 km/h

Meeskond:

  • komandör
  • sihtur
  • juht-mehaanik
  • 4–5 sõitjat-dessantväelast

Kirjeldus muuda

 
BMD-1 joonis

BMD seeria sarnaneb idee poolest BMP-seeriaga. BMD-1 tornil puudub stabilisatsioonisüsteem ja kahur on käsitsilaetav. Vedrustus on muudetava kõrgusega ja soomuk on heidetav transpordilennukist. Õhuke ja erisulamist soomus tagab kerguse, kuid on kergelt haavatav. Ohtlikuks on osutunud masinale maamiinid.

Variandid muuda

  • BMD-1 (Objekt 915) – originaalversioon.
    • BMD-1K – juhtimismasin lisasidevahendite ja generaatoriga.
  • BMD-1P – alates 1977. aastast tootjamaal moderniseeritud. Vahetatud on tankitõrjeraketisüsteem.
    • BMD-1PK – juhtimismasin.
  • BMD-1M – paigaldatud suitsugranaadiheitjad ja parandatud veermikku.

Masina baasil on valmistatud spetsiaalne dessandi soomustransportöör BTR-D ja liikurmiinipilduja Nona-S.

Ajalugu muuda

 
BMD-1 Afganistanis Kabulis 1986

BMD-1 eeskujuks oli jalaväe lahingumasin BMP-1, mille väljatöötamine algas 1960. aastate algul. Juba enne BMP kasutuselevõttu otsustati luua sarnase põhimõttega masin ka äsja loodud õhudessantvägedele. BMD-1 hakati välja töötama Volgogradi Traktoritehases 1965, võeti relvastusse 1969 ja oli esimene omataoline. Suurem seeriatootmine algas 1970.

Lääne inimesed nägid BMD-1 esimest korda õppuste ajal Dvinal 1970 ja teist korda Moskvas Punasel väljakul paraadi ajal novembris 1973. Sõjamasina välimuse põhjal arvati esialgu, et see on kergetank.

BMD väikese meeskonna tõttu vähendati NSV Liidus õhudessantvägede pataljoni isikkoosseisu 610 mehelt 316-ni. Seevastu võimaldas BMD relvastus tal üle võtta osa pataljoni tulejõust. Aastal 1973 asendas BMD täielikult seni NSV Liidus kasutatud õhutõrjekahurid ASU-57, suurendades sellega õhudessantvägede tulejõudu ja liikumisvõimet.

BMD-1 oli kasutusel Afganistani sõjas, kus ilmnesid samasugused puudused kui BMP-1-l. 1983 otsustati Nõukogude Liidus seoses Afganistani sõja kogemustega välja töötada uus moodsam versioon BMD-2, hiljem ka BMD-3.

BMD-1 kasutati veel Iraagis Lahesõdades. 2003. aasta USA invasiooni käigus kõik Iraagi BMD-d hävisid.

Seoses uuemate mudelite valmimisega on BMD-1 järjest aktiivsest teenistusest maha võetud ja asendatud.

Kasutavad riigid muuda

Vaata ka muuda

Välislingid muuda