2S9 Nona-S

(Ümber suunatud leheküljelt Nona-S)

Nona-S (2S9) (Нона–С) on Nõukogude Liidus valmistatud soomustatud 120 mm liikurmiinipilduja dessandi lahingumasinast edasi arendatud veermikul.

Liikurmiinipilduja Nona-S

Taktikalis-tehnilised andmedRedigeeri

PõhiandmedRedigeeri

  • Miinipilduja laskekaugus: 7100 m
  • Miinipilduja laskekiirus: 6–8 lasku/min
  • Lahingkomplekt: 25 miini
  • Laskesektor: ±35°
  • Pikkus: 6,02 m
  • Kaal: 8,7 t
  • Soomuskaitse: 15 mm
  • Kiirus: 60 km/h
  • Meeskond: 4

KirjeldusRedigeeri

Nona-S miinipilduja 2A60 on tagantlaetav ning sellega on võimalik tulistada ka vastavate mürskudega, mis lendavad miinidest kaugemale – 8,7 km, algkiirusega 367 m/s. Tulistada on võimalik ka täielikult otsesihtimisega (üla-trajektoorita). Nona-S on praktiliselt universaalselt kasutatav nii miinipilduja, kahuri kui ka haubitsa funktsioonides.

AjaluguRedigeeri

1960.–1970. aastail püüti pikemat aega lahendada dessantvägedele kerge kaudtuletoetusmasina valmistamise probleemi. Kõik variandid osutusid ebasobivaiks. Alles pärast BTR-D kasutuselevõttu saadi sobiv veerimik, mis kandis universaalselt 120 mm relva. Nona-S tootmist alustati 1981. aastal ja see oli mõeldud peamiselt õhudessantvägedele. Esmakordselt näidati relva paraadil avalikult 1985. Relvasüsteem näitas end heast küljest Afganistani sõjas.

Legendi järgi sai relv nime "Nona" mitte lillenimetusest, vaid nimetusest "Новое Орудие Наземной Артиллерии" ('uus suurtükk maismaa suurtükiväele').

Masinast on Venemaal valmistatud versioon BTR-80 veermikul – Nona-SVK (2S23) ja haakes veetav versioon Nona-K (2B16).

KasutamineRedigeeri

Kokku on toodetud u 1000 miinipildujat, millest üle 800 on siiani relvastuses eri riikides, neist enamus (u 600) Venemaal.

VälislingidRedigeeri