BTR-80

BTR-80

Põhilised taktikalis-tehnilised andmed
Pikkus 7,65 m
Laius 2,9  m
Kõrgus 2,35  m
Kaal 13,6  t
Kiirus maastikul 50 km/h
maanteel 80 km/h
Käiguvaru maanteel 600 km
Suurtükk -
Kuulipildujad 14,5 mm kuulipilduja NSVT
7,62 mm kuulipilduja PKT
Soomus 6...14 mm
Mootor KamAZ-7403
Mootori võimsus 260 hj
Meeskond 3+7 inimest

BTR-80 GAZ-5903 (vene keeles Бронетранспортёр - БТР-80) on Nõukogude Liidus ja Venemaal valmistatud soomustransportöör.

Kirjeldus

muuda
 
BTR-80 ujumas

Võrreldes varasemate BTR-idega, on masinal suurendatud kuulipildujate tõstenurka 60°-ni ja kapriissed bensiinimootorid asendatud 1 KamAZi diiselmootoriga. Tõhustati ka dessandi laskeavade asendit. Külgedel asuvad dessandi luugid on tehtud kaheosaliseks ja suuremaks, võimaldades mugavamat väljumist. Masin on kerge, mobiilne, amfiibne ja hea läbivusega. Puudusteks on jäänud õhuke soomus ja vähene vastupidavus miini või isevalmistatud lõhkekeha plahvatuse korral.

 

1993. aastal valmis moderniseeritud versioon, mis sai nimeks BTR-80M. Hiljem on valminud teisigi moderniseeringuid, samuti modifikatsioone kindlat tüüpi ülesanneteks.

Ajalugu

muuda

BTR-80 tootmist alustati 1986 ja sellega vahetati välja vanemad soomustransportöörid BTR-70 ja BTR-60. BTR-80 kujundamisel arvestati sõjakogemusi Afganistanis. Tänapäeval on BTR-80 Vene Föderatsiooni Relvajõudude põhiline soomustransportöör. Seda kasutati näiteks Tšetšeenia sõjas ja Venemaa-Gruusia sõjas.

BTR-80 edasiarendusena on valminud BTR-90.

Kasutus

muuda
 
Vene BTR-80 Bosnias

Tänapäeval on maailmas u 25 riigis kasutusel üle 5000 BTR-80, neist enamus Venemaal. Venemaal on valmistatud masinast umbes 30 versiooni ja modifikatsiooni. Lisaks on oma mudeleid valmistanud Ukraina, Ungari, Rumeenia ja Colombia. BTR-80 on olnud kasutusel paljudes viimaste aja sõjalistes konfliktides, kus on näidanud end üldjuhul heast küljest.

BTR-80 Eestis

muuda

Suvel 1992 konfiskeeriti Eestis a/s E&R Vene päritolu ärimeestelt 21 uut peamiselt relvastamata (konfiskeerimise juures olnute väitel olnud paar relvastatud kuulipildujatega, mis saanudki konfiskeerimise ajendiks) masinat BTR-80UNŠ (unifitsirovannõi šassi, GAZ-59032). BTR-id olid ilmselt illegaalse transiidi eesmärgil Venemaalt sisse toodud "põllutöömasinatena" ja mõeldud edasisaatmiseks Angolasse. Ettevõtte ja Eesti riigi vahel toimus hiljem masinate üle aastate pikkune kohtuvaidlus.

BTR-idest enamus relvastati ja võeti kasutusele jalaväe jao transpordivahendina. Esmalt olid BTR-id Kuperjanovi üksik-jalaväepataljonis, kust viidi Pullapää kriisi paiku Jägalasse. 19932001 olid nad kasutusel Kalevi üksik-jalaväepataljonis, kuhu üritati koguda ka muud Vene soomustehnikat. Pataljoni likvideerimise järel 2002 anti masinad üle äsja moodustatud Scoutspataljonile Paldiskis.

Pärast soomustransportööride Sisu XA-180EST hanget Soomest 2005 võeti järelejäänud kasutuskõlblikud BTR-id kasutusest maha ja arvati reservi. 2000. aastate lõpul seati mõned masinad töökorda ja võeti uuesti kasutusele, kuid arvati peagi jälle kasutusest välja. Järelejäänud kõlblikke masinaid on antud (koos varuosadeks mõeldud keredega) mõnede Kaitseliidu malevate käsutusse, kus on kohapeal vabatahtlike entusiastide abiga taastatud ja võetud õppeotstarbelisele kasutusele. 1-2 on antud Eesti sõjamuuseumile.

Vaata ka

muuda

Välislingid

muuda