Maamiin on maapinnale või vahetult maapinna alla reeglina peidetuna paigutamiseks valmistatud lõhkekeha, eesmärgiga hävitada seda mõjutavat vastase elavjõudu või tehnikat.

T-59 tankitõrjemiin

Üldikirjeldus muuda

Maamiine on lihtne ja odav valmistada ning nad on üsna efektiivsed relvad, mida on lihtne paigaldada üle suurte maa-alade. Miine paigaldatakse tüüpiliselt käsitsi ning nad paigutatakse enamasti grupina, mida kutsutakse miiniväljaks.[1]

Maamiine kasutatakse sõdurite, masinate või tankide hävitamiseks. Miinid plahvatavad üldiselt automaatselt, kui seadmele survet avaldada (näiteks sõdur astub miinile peale). Seade tekitab kahju otsesest plahvatusest või kildude levikust, mis on laiali paisatud plahvatuse tõttu.[2]

Maamiinide kasutamine on üldiselt olnud vastuoluline. Nad võivad jääda ohtlikuks veel aastaid pärast sõja või konflikti lõppu. Rohkem on maamiinide ohvriteks langenud just tsiviilisikud. Isegi tänapäeval on keeruline kõrvaldada vanu miine, sest see on riskantne ja nõuab aega.[3]

Tankitõrjemiin muuda

Tankitõrjemiinide valmistamist alustati pärast tankide leiutamist Esimeses maailmasõjas. Tankitõrjemiinid on üldiselt suuremad kui jalaväemiinid ning vajavad plahvatamiseks suuremat survet. Selline miin on mõeldud tanki liikumisvõimetuks tegema või hävitama. Enamik tankitõrjemiine vajab 158–338 kg survet. See tähendab, et plahvatust ei toimu, kui sõdur sealt üle jookseb.[4]

Jalaväemiin muuda

Jalaväemiinid on mõeldud selleks, et tõrjuda jalaväge teatud kohast eemale. Need miinid võivad tappa või vigastada ning nad aktiveeruvad survejõu abil. Veel on olemas targad miinid, mis automaatselt muutuvad kahjutuks kindla aja möödudes. Tihti on need miinid disainitud nii, et nad ei tapaks vastaste sõdureid, kuid vigastaksid neid. Sel juhul peavad vastased kulutama meesjõudu ja ressursse, et vigastatud mehed lahinguväljalt ära viia. Mõned jalaväemiinid on võimelised vigastama ka masinaid või nende rattaid.[5]

Jalaväemiinid saab jaotada kolme kategooriasse. Esiteks on plahvatusega miinid. See on kõige tavalisem ning levinum tüüp jalaväemiinidest. Miin aktiveerub siis, kui keegi astub selle peale. Teine on hüplev miin, mis lendab umbes meetri kõrgusele õhku, kui see on aktiveeritud. See on mõeldud pea või kere vigastamiseks. Kolmas on kildmiin, mis aktiveerimisel viskab laiali killud igas suunas. Need miinid võivad tekitada vigastusi kuni 200 meetrini. Miinis olevad killud on üldiselt metallist või klaasist.[5]

Viited muuda

  1. "How Landmines Work". Vaadatud 21. mai 2015.
  2. "What Is a Landmine?". Vaadatud 21. mai 2015.
  3. "Civilians As Casualties — Long After Conflict Has Ended". Vaadatud 21. mai 2015.
  4. "Anti-tank Mines". Vaadatud 21. mai 2015.
  5. 5,0 5,1 "Anti-personnel Mines". Vaadatud 21. mai 2015.

Välislingid muuda