Arutelu:NLKP KK peasekretär
Mis tähendab "riigipea staatusega"? NLKP oli ühiskondlik organisatsioon. Andres 4. september 2006, kell 16:02 (UTC)
- Teed nalja või? --Lulu 5. september 2006, kell 10:37 (UTC)
- Miks ta nalja teeb? Juriidiliselt pidi ju ka NL-is kõik korrektne olema. Ühe partei liider ei saanud seadusega kuidagi täita riigipea funktsiooni. Selles staatuses oli ikkagi Ülemnõukogu Presiidium eesotsas oma esimehega. -- Toomas 5. september 2006, kell 13:17 (UTC)
- Jajah. Nali on veel ka selles, et sellel parteil võis samal ajal olla (ja oligi) ka esimees. Huvitav, miks siis mingi yhiskondliku organisatsioon sekretär pidi minema Jalta ja Teherani konverentsidele, kus teda millegipärast koheldi kui riigipead? Esinema ÜRO peaassambleel? Võtma vastu teiste riikide presidente? See teema läheb absurdseks. --Lulu 5. september 2006, kell 14:26 (UTC)
- Ma ei eita üldse seda, et peasekretär oli riigi tegelik juht (tegelikult ei ole see sugugi kindel, kas Stalin oli seda peasekretäri ameti tõttu). Kui Hruštšov sai esimeseks sekretäriks, siis ei arvatud, et sellega on ta saanud tegelikuks juhiks. Tal läks ka aega, et oma võimu kindlustada. Aga riigipea ta ei olnud, ja riigi tegelik juht ei peagi olema riigipea. Põhiseadus ei maininud üldse riigipead. Paljusid riigipea funktsioone täitis Ülemnõukogu Presiidium (ja selle esimees). Mis puutub Jalta ja Teherani konverentsi, siis ka Suurbritanniat ei esindanud riigipea, ja mis siis? Hiljem võttis Brežnev endale meelega ka "riigipea" volitused. Andres 5. september 2006, kell 15:02 (UTC)
- See diktatuuririikide riigipea kysimus ajab hulluks tõesti. Nad ju tegid, mis ise tahtsid. Ja meie peame näpuga järge ajama, kuidas see nendel "ametlikult" kuskil kirjas oli. Sama muideks ka Natsi-Saksamaa puhul. Kes oli seal nö seaduslik riigipea? Või praeguses Kuubas või Põhja-Koreas? Just sellepärast kasutasingi väljendit "sisuliselt riigipea". Midagi paremat ei oska tõesti pakkuda. Või siis "riigi tegelik juht"? Oleks veelgi kohmakam. --Lulu 5. september 2006, kell 21:35 (UTC)
- "Riigi tegelik juht" ei ole üldse kohmakas. 'Riigipea' on ikkagi kindel mõiste, mille ähmastamine ei ole üldse kohmakas.
- See diktatuuririikide riigipea kysimus ajab hulluks tõesti. Nad ju tegid, mis ise tahtsid. Ja meie peame näpuga järge ajama, kuidas see nendel "ametlikult" kuskil kirjas oli. Sama muideks ka Natsi-Saksamaa puhul. Kes oli seal nö seaduslik riigipea? Või praeguses Kuubas või Põhja-Koreas? Just sellepärast kasutasingi väljendit "sisuliselt riigipea". Midagi paremat ei oska tõesti pakkuda. Või siis "riigi tegelik juht"? Oleks veelgi kohmakam. --Lulu 5. september 2006, kell 21:35 (UTC)
- Edasi, riigi tegelikuks juhiks olemine ei käinud peasekretäri ametiga alati kaasas (ja samuti ei käi kaasas riigipea ametiga). Kššui see ametikoht loodi, ei olnud selle täitja kohe kindlasti mitte riigi tegelik juht. Hiljem ta sai selleks ning oli seda lõpuks sellest ametikohast sõltumatult. Tollal arvati, et tegelikult on valitsusjuhi ametikoht tähtsam. Kui peasekretäri ametikoht oli 1953. aastal vakantne, siis polnud selge, kes on riigi tegelik juht. Ja kui Hruštšov sai esimeseks sekretäriks, tuli tal oma võimu kindlustada, kuni ta sai ka valtsusjuhiks. Ja oli aeg, kui peasekretärid oma nõtruse tõttu tegelikud juhid ei olnud.
Ja kes ja millal oli partei esimees? Andres 5. september 2006, kell 23:55 (UTC)
- Partei esimees oli kuni 1924. aastani Lenin. Kes pärast teda oli, ei oska öelda. --Lulu 6. september 2006, kell 22:01 (UTC)
NLKP KK peasekretärid
- Jossif Stalin (1922–1953)
- Nikita Hruštšov (1953-1964)
- Leonid Brežnev (1964–1982)
- Juri Andropov (1982-1984)
- Konstantin Tšernenko (1984–1985)
- Mihhail Gorbatšov (1985–1991)
See nimekiri vajab korrastamist. Aastatel 1952 kuni 1966 NLKP KK peasekretäri ametikohta ei olnud. --Lulu 5. september 2006, kell 10:37 (UTC)
- Kas esimene sekretär oli sisuliselt sama amet või oli see täiesti teine ametikoht, mis oli olemas ka enne 1952. aastat ja pärast 1966. aastat? --Metsavend 5. september 2006, kell 13:36 (UTC)
- Minu teada oli see sisuliselt sama amet, ainult nimetusi muudeti. Peasekretäri ja esimest sekretäri korraga ei olnud. Andres 5. september 2006, kell 13:43 (UTC)
Sisuliselt muidugi sama ametikoht, st riigijuht või diktaator. Aga esimese sekretäri ametikoht oli ka peasekretäri ametikoha puhul olemas, minu teada. --Lulu 5. september 2006, kell 13:45 (UTC)
- Kes siis seda täitis?
- Tegelikult oli eri nimetusi veel rohkem. Aastatel 1922–1952 oli ÜK(b)P peasekretär.
- Aga peasekretäri koht kaotati pärast Stalini surma meelega ning asendati see esimese sekretäri ametikohaga nähtavasti selleks, et selle koha tähtsust vähendada. Kas see tõi kaasa ka mingeid muutusi ametlikes funktsioonides, tuleb uurida. Brežnevi ajal taastati vana nimetus. Andres 5. september 2006, kell 13:57 (UTC)
- Mulle tundub, et esimese sekretäri ametikohta varem polnud, vaid see oli peasekretäri ametikoha nimetus 52-66, vt nt ru:ЦК КПСС. --Metsavend 5. september 2006, kell 14:00 (UTC)
- Jah, vist ei olnud seda 1. sekretäri kohta tõesti, kui peasekretäri koht oli. "Vist", muidugi. Aga peasekretärist sai ametlikult 1. sekretär 1952. aastal. Mitte pärast Stalini surma. Stalin ise oli esimene "Esimene sekretär" ametlikult. --Lulu 6. september 2006, kell 21:33 (UTC)
- Metsavenna viidatud artiklis on öeldud nii, et 1952. aastal muudeti ametlikult kõik sekretärid võrdseteks.
- Esimese sekretäri ametikoht loodi 1953. aasta sügisel ja sellele valiti Hruštšov. Andres 7. september 2006, kell 05:14 (UTC)
Asi läheb veelgi huvitavamaks: Stalin held the title of the Central Committee's General Secretary between 1922 and 1934; between 1934 and 1953 he was, nominally, just one of several Central Committee Secretaries, but his leadership was universally acknowledged . Ingliskeelsest wikist. --Lulu 5. september 2006, kell 14:04 (UTC)
- Pole kindel, kas see on õige. Mina lugesin kuskilt (vist vene vikist), et kuigi Stalin nominaalselt säilitas selle ametikoha, hakkas ta (vist 1934. aastast) alla kirjutama lihtsalt sekretärina. Andres 5. september 2006, kell 15:02 (UTC)
- Võimalik. Artiklisse saaks märkida sulgudes lihtsalt, et "teistel andmetel". Pole hullu. --Lulu 5. september 2006, kell 21:31 (UTC)
- Jah, Andresel on õigus: После XVII съезда ВКП(б) (1934) Сталин не использовал этот титул (подписываясь «секретарь ЦК»), хотя формально сохранял его вплоть до XIX съезда КПСС (1952). --Lulu 6. september 2006, kell 21:28 (UTC)
- Metsavenna viidatud artiklis on aga öeldud, et 1934. aastal kaotati peasekretäri ametikoht ametlikult ära, kuid seda otsust ei täidetud. Andres 7. september 2006, kell 05:14 (UTC)
Ah jah, veel yks tegelane selle koha peal: Vladimir Ivaško from August 24, 1991 to August 29, 1991. --Lulu 5. september 2006, kell 14:18 (UTC)
toimetasin, võtsin vaidlustuse maha. --Lulu 6. september 2006, kell 21:57 (UTC)
- Ma ei pannud siia vaidlustust, aga ülalöeldu valguses vajab siin öeldu veel kontrollimist. Kui ei õnnestu ~kindlaks teha, millisel allikal on õigus, tuleb teha mitu varianti.
Kontrollisin ja võrdlesin allikaid. Praegune tekst peaks olema usaldusväärne. --Lulu 7. september 2006, kell 12:15 (UTC)
Partei peasekretäri ametikohal oli Stalin kuni surmani. Siiski, alates 1934. aastast hakkas ta dokumentidele alla kirjutama lihtsalt "KK sekretär", ehkki tema ametinimetus oli endiselt "peasekretär" ning 1952. aastal kaotati peasekretäri ametikoht ning asendati see esimese sekretäri ametinimetusega.
- Millel põhineb Sinu veendumus, et esimese sekretäri ametinimetus seati sisse 1952. aastal?
- Ülalpool Sa kirjutad, et Stalin oli surmani peasekretär, siin aga ütled, et peasekretäri ametikoht kaotati 1952.
- Segane lugu on ka sellega, mis toimus 1934. aastal. Millel põhineb Sinu veendumus, et see oli just nii, nagu siin kirjutatud? Andres 7. september 2006, kell 13:01 (UTC)
- Praegune tekst on ebaloogiline selle poolest, et algul mainitakse selle ametikoha olemasolu alates 1966. aastast, hiljem räägitakse selle varasemast täitmisest. Andres 7. september 2006, kell 05:18 (UTC)
Nuh, võtsin algusest need aastaarvud maha. Pärast on tekstist nagunii näha, millal ja millist nimetust kasutati. --Lulu 7. september 2006, kell 12:15 (UTC)
Moskva, Leningradi jne parteijuhid ei kuulu siia. Andres 21. jaanuar 2010, kell 18:35 (UTC)
Partei peasekretäri ametikohal oli Stalin kuni surmani. Siiski, alates 1934. aastast hakkas ta dokumentidele alla kirjutama lihtsalt "KK sekretär", ehkki tema ametinimetus oli endiselt "peasekretär" ning 1952. aastal kaotati peasekretäri ametikoht ning asendati see esimese sekretäri ametinimetusega.
NLKP KK I sekretär 1952-1966: Jossif Stalin (1952-1953)
Sekretäre valiti Keskomitee pleenumitel. Pleenumil 10.02.1934 kinnitati Stalin erinevalt varasematest pleenumitest vaid Keskomitee sekretäriks [1]. Sama kordus järgmistel parteikongressijärgsetel pleenumitel (22.03.1939 ja 16.10.1952). Esmakordselt leiame „esimese sekretäri“ mõiste pleenumil, mis toimus 07.09.1953 [2] . Seega ei saanud Stalin oma viimasel eluaastal kuidagi olla esimene sekretär. Sellele juhtis tähelepanu ka Andres 07.09.2006 siin arutelus.
Stalini ametinimetusi kuupäevaliste dateeringutega saab näha siin: [3]. Revo 11. november 2010, kell 10:47 (EET)
- Palun tee siin parandused. Andres 11. november 2010, kell 10:55 (EET)
Miks Vladimir Ivaško on välja võetud? Andres 12. november 2010, kell 08:44 (EET)
- Sest ta pole peasekretär kunagi olnud. Revo 12. november 2010, kell 11:04 (EET)
- Kas ta ei olnud ka peasekretäri kohusetäitja? Andres 12. november 2010, kell 17:15 (EET)
- Oli peasekretäri asetäitja 1990–1991. Revo 12. november 2010, kell 17:27 (EET)
- Arusaadav, aga tavaliselt öeldakse, et ametikoha tõttu sai temast pärast Gorbatšovi tagasiastumist peasekretäri kohusetäitja. Kas see ei pea paika? Kui see nii on, siis tuleks seda kuidagi mainida. Andres 12. november 2010, kell 17:50 (EET)
- Uurin seda. Revo 13. november 2010, kell 08:49 (EET)
- Jah, oleks loogiline arvata, et pärast seda, kui Gorbatšov 24.08.1991 ameti maha pani, pidanuks ametlik asetäitja Ivaško figureerima kohusetäitjana. Allikat, mis võinuks seda kinnitada, ma ei leidnud. Seletan seda sellega, et kohe pärast putši mahasurumist, NLKP praktiliselt sundkorras likvideeriti.
- Arusaadav, aga tavaliselt öeldakse, et ametikoha tõttu sai temast pärast Gorbatšovi tagasiastumist peasekretäri kohusetäitja. Kas see ei pea paika? Kui see nii on, siis tuleks seda kuidagi mainida. Andres 12. november 2010, kell 17:50 (EET)
- Oli peasekretäri asetäitja 1990–1991. Revo 12. november 2010, kell 17:27 (EET)
- Kas ta ei olnud ka peasekretäri kohusetäitja? Andres 12. november 2010, kell 17:15 (EET)
- 17.10.1991 ilmus ajalehes „Nezavisemaja gazeta“ intervjuu endise NLKP peasekretäri asetäitja Ivaškoga.
- 30.11.1992 ilmus Konstitutsioonilise kohtu määrus, milles mainitakse endist NLKP KK peasekretäri asetäitjat Ivaškot.
- 1994. a novembris Ivaško suri.
- Allakirjutamiseks vajuta neli korda ~ .
- Ma ei tea, kas peasekretäri asetäitja ametikoht ja kohusetäitmine olid sees ka partei põhikirjas (seda võiks uurida). Kui oli, siis ta oli ka ametlikult kohusetäitja. Kui ei, siis võiks allikate olemasolul ikkagi mainida, et teda kohusetäitjaks peeti.
- Igal juhul sai ta kohusetäitja olla ainult viis päeva. Andres 16. november 2010, kell 10:43 (EET)
- Eluloos Ивашко mainitakse, et Ivaško oli peasekretäri asetäitja kuni 23.08.1991. Revo 15. november 2010, kell 10:52 (EET)
- Miks ta sai olla kohustäitja ainult 5 päeva? Revo 16. november 2010, kell 17:27 (EET)