Arg Part

Arg Part on roki ja funk'i sugemetega seitsmeliikmeline eesti rokkansambel. Bänd sai alguse 2017. aastal Tallinnas kolme koolivenna Karl Vilhelm Valteri, Johannes Pihlaku ja Harmo-Ron Kallaste algatusel.

Tegu on live-bändiga, kelle siht on luua emakeelset ja energiast pakatavat muusikat.

Koosseis

• Karl Vilhelm Valter – vokaal, klahvid (al 2017)
• Ingmar Nõmmann – trompet (al 2017)
• Johannes Pihlak – kitarr (al 2017)
• Peeter Johannes Priks – basskitarr (al 2018)
• Harmo-Ron Kallaste – trummid (al 2017)
• Marko Lillemägi – altsaksofon (al 2017)
• Nikita Korzoun – tenorsaksofon (al 2023)

Varasemad liikmed

• Felix Verlin – basskitarr (2017–2018)
• Aleksander Ott Maripuu – tenorsaksofon (2017–2020)
• Artur Leppik – tenorsaksofon (2020–2023)

Bändi loomine

Varem olid Karl Vilhelm Valter, Johannes Pihlak, Harmo-Ron Kallaste, Aleksander Ott Maripuu ja Ingmar Nõmmann koos mänginud koolibändis DB3. Tegu oli koosseisuga, mis tegid muusikat koos Gustav Adolfi Gümnaasiumi (GAG) direktori Hendrik Aguriga.

29. mail 2017, kaks päeva enne Noortebänd 2017 demovooru tähtaega, otsustasid GAGi koolivennad Karl Vilhelm Valter, Johannes Pihlak ja Harmo-Ron Kallaste panna kokku uue bändi ja luua selleks võistluseks loo. Esimese proovi keskel kutsuti appi ka Ingmar Nõmmann. Kolm tundi ja loo demo oligi valmis – kiirelt ja soodsalt.

Paar kuud hiljem toimus järgmine proov koos Felix Verlini ja Aleksander Ott Maripuuga. Selles bändiproovis sündi kaks uut lugu.

Looming

Ara Pardi muusika on segu peamiselt funk- ja rokkmuusikast. Rokki iseloomustavad Eesti kontekstis klassikalisest kolmest minutist pikemad lood, aruka sõnumiga sõnad ja muusikalised lahendused, kus on pandud proovile oma loovus. Funk'i puhul on asi keerulisem. Mõistel on olnud erinevaid definitsioone, kuid kergeim seletus on see, et tegu on muusikastiilide sulamiga, peamiselt bluus, soul ja džäss. Esindatud on ka instrumentaalsed bluusilikud soolod. See kõik on ka Ara Pardi loomingus.

2017. aastal toimunud intervjuus ütles bänd, et loomingu inspiratsiooniks on kallid autod, naised ja raha. Kuus aastat hiljem (2023), võib öelda, et inspiratsiooniks on aga elu ise: „Millestki muust ei saa siiralt kirjutada.“

Bändi teeb eriliseks eri pillirühmade kooskõla. Esindatud on vürtsi lisavad saksofonid ja trompet, mõnusad kitarrikäigud, släppiv bassiliin, energiat loov trummipartii, süntesaatoriga loodud tämbrid ja solisti tähelepanuväärsed vokaalsed võimed. Lisaks instrumentaalile ja vokaalile jääb kuulajale kindlasti kõrvu, et kõik lood on kirjutatud eesti keeles. Valter on öelnud: “Emakeel on imeilus ja selles kirjutamine on väljakutse, sest raskem on panna seda hästi kõlama. Kuid kui see õnnestub, on see tõesti võimas.” Samuti leidub nende loomingus igale maitsele midagi – nii kiireid ja tantsulisi sädemeid kui ka aeglaseid melanhoolseid palu.

Bänd on välja andnud kümme singlit ja ühe albumi. Publik on neid võrrelnud Genialistide ja Rujaga.

Bänd on võtnud vastu ühise otsuse, et esinemisi teevad nad pigem harva, aga ainulaadselt, sest suurim edu võti on nende teekonnal olnud just liikmete energia esinemistel.

Diskograafia

Album

„Inkubaator“ (3. oktoober 2022)

Albumi väljaandmiseks koguti Hooandjas abi 2021. aastal. Kokku saadi 20% rohkem, kui oli soovitud tulemus – 2500 euro asemel 3005 eurot.

„Inkubaatori“ näol on tegemist koosseisu debüütalbumiga, mille loomisprotsess kestis viis aastat. Albumil on 12 pala. Sõnade autori Karl Vilhelm Valteri sõnul peaks albumit kuulama juba seepärast, et lood on kõik eesti keeles. “Ma usun, et olen teinud eesti keelega asju, mida ma varem pole kuulnud. Põnevat kuulamist on kindlasti!“ kinnitas Valter. Albumilt leiab enda maitsele vastavalt igaüks midagi. „Leidub hoogsaid energiapomme, leidub rahulikumat naudingut, leidub ka instrumentaali. See ei ole „kõigile midagi“ album. See on „kõigile kõike“ üllitis,“ ütles kitarrist Johannes Pihlak.

Albumil olevaid palasid esitati enne kontsertidel, et näha, kuidas need publikule meeldivad, ja nii sai bänd teha vajalikke viimistlusi. See on ka üks põhjus, miks albumi avalikustamisega aega läks.

Singlid

Bänd on loonud 10 singlit:

• „Kiizu“ (6. aprill 2018);
• „Panen Puusalt“ (6. aprill 2018);
• „Arg Part“ (6. aprill 2018);
• „Valguskiir“ (19. juuli 2018);
• „Raha“ (22. mai 2019);
• „Usaldame“ (12. august 2020);
• „Reaalne“ (1. jaanuar 2021);
• „Siin on soe“ feat. EiK (19. veebruar 2021);
• „Kummipuru“ (19. juuli 2022);
• „Õnnestume“ (19. august 2023).

Kaalukamad esinemised

• Eesti Vabariigi taasiseseisvumispäeva suurkontsert „Roostevaba maailm: RUJA tuntumad laulud“ (20. august 2017);

• Noortebänd 2017 poolfinaal Sinilinnus (7. oktoober 2017). Noortebändi võistlusel bänd finaali ei jõudnud.;

• Tartu volbriöö (1. mai 2022);
• Rakvere Funkfest (16. juuli 2021 ja 23. juuli 2022).;

• Esinemine Paavli Kultuurivabrikus (25. august 2023, koos Alikaga).

Ansambli esimene avalik ülesastumine oli TV3 saates „Kolmeraudne“ (5. oktoober 2017). Samuti on nad käinud saates „Hommik Anuga“, kus ansamblis tegi kaasa ka EiK (10. jaanuar 2021). Seal esitleti esimest korda kaht singlit, „Siin on soe“ ja „Reaalne“.

Bändiliikmete muu tegevus

Karl Vilhelm Valter on teadussaate „Rakett 69“ noorim võitja. Ta osales saates 2017. aastal, kui oli 16-aastane. 2020.–2023. aastal õppis Valter Tartu Ülikoolis arvutitehnikat ja materjaliteadust ning praegu õpib ta magistrantuuris arvutitehnika eriala. Lisaks muusikale ja teadusele on ta tegelenud ka spordi, näitlemise ja saatejuhtimisega. 2023. aastal töötab ta süvatehnoloogia sektoris ning populariseerib teadust ja tehnoloogiat.

Harmo-Ron Kallaste tegutseb lisaks Arale Pardile veel mitmes teises koosseisus trummarina: Before The Outro, Analoog, Reti Niimanni bänd, Inger & bänd, Carlos Ukareda bänd. Lisaks trummile, mängib ta ka kitarri, produtseerib, kirjutab omaloomingut ning õpib ülikoolis IT-d.

Johannes Pihlak lööb lisaks Arale Pardile kaasa bändis Analoog. Pihlak korraldab ka suvefestivali Rakvere Funkfest ning on eesmärgiks seadnud viia see Eestist kaugemale. 2023. aastal tegutseb ta lisaks muusika- ja korraldusvaldkonnale ka mehaanikainsenerina ning õpib kõrgkoolis.

Ingmar Nõmmann töötab turundusjuhina restoranis Kodas ja fotograafina. 2010.–2013. aastal tegi Nõmmann perebändi Crash. Nõmmann õppis Georg Otsa nimelises Tallinna Muusikakoolis trompetit, aga seda ta ei lõpetanud. Nõmmann on kaasa teinud Otsa kooli bigbändis. 2023. aastal mängib ka Tartu Ultimate'i spordiklubis ultimate frisbee'it.

Marko Lillemägi õppis 2020.–2023. aastal Tartu Ülikoolis matemaatika ja statistika erialal ja 2023. aastal õpib ta magistrantuuris arvutitehnika ja tehisintellekti erialal. Ta töötab andmelahendustele orienteeritud ettevõttes. Lisaks on ta režissöörina loonud ühe minuti filmid „Talvine kiusatus“ ja „Massipsühhoos“.

Peeter Johannes Priks töötab pillikottide meistrina. Lisaks basskitarrile mängib Priks ka fagotti ja on esinenud nt Pärdi muusikapäevade „Hingehelina kontserdil“.

Nikita Korzoun on õppinud Lasnamäe muusikakoolis 2011.–2018. aastal saksofoni ning lõpetanud 2022. aastal Georg Otsa nimelise Tallinna Muusikakooli rütmimuusika (saksofoni) erialal. Juba esimesel Otsa-kooli aastal võitis Korzoun Round Table'i stipendiumikonkursil esimese koha, ta oli publiku lemmik 2018. Tänu sellele hakati teda algusaastail aina enam eri projektidesse kaasama. 9. juunil 2023 avaldas Korzoun oma debüütalbumi „Count To Three“, mis toob publikuni kombinatsiooni traditsioonilisest ja tänapäevasest džässist. 2023. aastal tegutseb ta mitmes koosseisus, nt Nikita Korzoun Trio, Loconuts. Ta on keskendunud soolokarjäärile džässmuusikas ning õpib Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias saksofoni.