Volbriöö
See artikkel vajab toimetamist. (Juuli 2023) |
Artiklis ei ole piisavalt viiteid. (Juuli 2023) |
Volbriöö (ka Walpurgi öö või nõidade põletamise öö) on volbrilaupäeva öö vastu volbripäeva (1. maid).
Volbripäev on saanud nimetuse püha Walburga järgi, kelle mälestuspäev on 1. mail, ning volbriöö omakorda volbripäeva järgi. Volbriööl Walburgaga sisulist seost ei ole.
Saksa folklooris seostatakse seda õhtut nõidade sabatiga Brockeni (Blocksbergi) mäel. Seda ööd saab ka keskajast võtta kui nõidade põletamise ööks, kus inimesed said rahu tunda nõidade võimust. Mitmetes Euroopa maades peetakse volbriööd lõkete süütamise ja tantsudega.
Nime päritolu
muudaSaksakeelne nimi Walpurgisnacht (volbriöö) pärineb pühak Walburga nimest. Walburga nimelist päeva tähistati 1. mail keskajal (saksa rahvakalendri järgi on see nihkunud 25.veebruari peale, mis oli selle pühaku surmapäev). Esimesest maist eelnevad üheksa päeva olid tähistatud Walpurgi päevadeks, kus kiriku kellade mäng oli nõidade ja nende loitsude tõrjumiseks helisema pandud.
Rahvausu järgi tähistasid nõiad 30. aprilli ja 1. mai ööl nõiad oma pidusid kas Brockeni või muude kõrgete mägede otsas. Selliste pidude usk oli inimestesse sisestatud 15. ja 16. sajandi kirjanduse kaudu, kes olid neid detailselt lugejatele ette maalinud.
Idee volbriööst populariseeriti Goethe Fausti (esimese osa) kaudu, kuid varasemaid dokumentatsioone on olemas 18. sajandist. Üks sellistest dokumentatsioonidest on Adelungi sõnaraamatust (1774–1786). 17. sajandist on pärit Johannes Praetorise raamat "Brockeni häving", mis oli avaldatud Leipzigis 1668.
Kombed ja traditsioonid
muudaPaljud ammused volbriöö kombed elavad edasi talumeeste:
- oma talu kaitsmiseks tehti piitsaga hääli, jäeti katkised luuad välja ja kaunistati maipuid nõidade eemale hoidmiseks
- maipuud (tavaliselt kased) toodi oma elamute ette
Maipuu sümboliseerib viljakust, nii põllumajanduses kui ka pereõnnes.
- armastuse akte põldudel tehes pidi keskajal põldude viljakust järgnevaks aastaks kindlustama
- pruudikive (monoliidid Wendlandis, Niedersachsenis) kasutasid noored tüdrukud meeste leidmiseks
Paljud kombed ja traditsioonid volbriöö ümber keskenduvad noorte paaridele, kes sümboliseerivad inimeste seltskondlikust. Kui kõndida kahe volbriöö lõkete vahelt läbi, võib ennast sellega puhastada puhtaks loitsudest ja haigustest. Volbril võis loota oma sümboolsusest eemale hoida katkudest ja kõhadest. Rististumisega märgiti volber ja nende kombed paganlikuks ja nende kommete tähendused olid unustusse jäetud.
Volbri kombeid on mitmeid ja enamasti tähistatud Saksamaal kuid ka Põhja-Euroopas. Põhja-Euroopas tantsiti, lauldi ja nauditi üksteise seltskonda lõkete lähedal sellel ööl.
Vaata ka
muudaVälislingid
muudaTsitaadid Vikitsitaatides: Volbriöö |
- "Magistritöö: 19. sajandi volber meenutas rohkem lõkkeõhtut" ERR Novaator, 13. juuni 2024