Hanerohi

Hanerohi (Arabis) on kapsalaadsete seltsi ristõieliste sugukonda kuuluv rohttaimede perekond.

Hanerohi
Aas-hanerohi Arabis planisiliqua
Taksonoomia
Riik	Taimed Plantae
Hõimkond	Õistaimed Magnoliophyta
Klass	Kaheidulehelised Magnoliopsida
Selts	Kapsalaadsed Brassicales
Sugukond	Ristõielised Brassicaceae
Perekond	Hanerohi Arabis

Kaukaasia hanerohi

Kaks varem hanerohu perekonda arvatud rühma, sektsioon liivrohi (Cardaminopsis) ja alamperekond lehmakapsas (Turritis) moodustavad nüüd eraldi perekonnad. Viimase aja DNA-uuringud on näidanud, et Ameerika hanerohud on Euraasia omadest võrdlemisi erinevad ega ole isegi üksteise lähimad sugulased, nii et enamik Ameerika hanerohtusid eraldatakse omaette perekonda Boechera.

Hanerohud on ühe- või mitmeaastased rohttaimed. Nende maapealne osa on liigiti väga muutlik.

Hanerohud kasvavad 10–80 cm kõrguseks. Vars on karvane ja see eristab hanerohtusid enamikust teistest ristõielistest.

Hanerohtudel on lihtsad või väikeste hõlmadega 1–6 cm pikkused lehed, mille serv on sile või saagjas. Lehed võivad olla siledad, aga mõnel liigil on lehed samuti karvased. Lehed võivad olla nii rootsuga kui ilma. Viimased võivad vart osalt ümbritseda ja olla seetõttu südame- või noolekujulised. Varre maapinnast välja kasvamise kohas on lehekodarik.

Hanerohtudel on nelja kroonlehega õied. Õisik on tavaliselt lihtne, harvem harunenud, tavaliselt kobar, harvem pööris. Kandelehti ei ole. Õied on mõlemasoolised. Tupplehed on ovaalsed või piklikud ja servast kilejad. Kroonlehed on poole sentimeetri pikkused, mõlajad, pikergused või süstjad, harvem ovaalsed. Nad võivad olla valget, punast, lillat, sinist või helekollast värvi. Tolmukaid on 6. sigimikus 10–86, maksimaalselt 110 seemnealget. Selgelt äratuntava emakakaela otsas on peakujuline emakasuue.

Vili on pikk ja sale kupar, milles on 10–20 või rohkemgi seemet. Vili on tavaliselt sirge, harvem kõver, ja üle 1 mm lai. Seemned asuvad kupras ühes reas ja on tiivakesega.

Mõnd hanerohtu, näiteks alpi hanerohtu, kasvatatakse ilutaimena, kuigi paljud hanerohud on umbrohud.

Eesti liigid

Eestis on levinud kaks hanerohuliiki:

• Arabis hirsuta – kare hanerohi (tavalisem Lääne- ja Põhja-Eestis)
• Arabis planisiliqua – aas-hanerohi (paiguti Eesti mandriosas)

Teisi hanerohuliike

Arabis aculeolata Arabis alaschanica Arabis alpina – alpi hanerohi Arabis amplexicaulis Arabis × arendsii (Arabis aubrietoides × Arabis caucasica) – Arendsi hanerohi Arabis aubrietioides – aubreetsialaadne hanerohi Arabis auriculata – kõrvukas hanerohi Arabis axilliflora Arabis bijuga Arabis blepharophylla – ripsjalehine hanerohi Arabis borealis – põhja-hanerohi Arabis brownii Arabis bryoides – sammal-hanerohi Arabis caerulea – sinine hanerohi Arabis caucasica (Arabis albida, Arabis alpina caucasica) – kaukaasia hanerohi Arabis dispar Arabis drummondii – Drummondi hanerohi Arabis fecunda Arabis ferdinandi-coburgi – tähtkarvane hanerohi Arabis ferdinandi-coburgii Arabis flaviflora Arabis glabra Arabis hoffmanii Arabis holboellii Arabis inyoensis Arabis johnstonii Arabis kennedyae Arabis kokonica Arabis lemmonii Arabis lyallii

Arabis macdonaldiana Arabis modesta Arabis muralis – müür-hanerohi Arabis paniculata Arabis parishii Arabis pauciflora Arabis pendula Arabis pinzliae Arabis platysperma Arabis procurrens – ungari hanerohi Arabis pterosperma Arabis puberula Arabis pulchra Arabis pumila (Arabis bellidifolia) – madal hanerohi Arabis pygmaea Arabis recta Arabis repanda Arabis rollei Arabis scabra Arabis serrata Arabis shockleyi Arabis soyeri (Arabis bellidifolia) – kirikakralehine hanerohi Arabis stelleri (Arabis japonica) – jaapani hanerohi Arabis sturii – serbia hanerohi Arabis subpinnatifida Arabis suffrutescens Arabis tibetica Arabis tiehmii Arabis turrita Arabis vochinensis – Vohhini hanerohi

Välislingid

• Hanerohi andmebaasis eElurikkus.