Anglitsism

Anglitsism on keeleline konstruktsioon, mis on laenatud inglise keelest teise keelde.

AjaluguRedigeeri

17.–18. sajandil, valgustus- ja teaduslike avastuste ajastul, formuleeriti Euroopas aktiivselt uusi sõnu.

Inglise keel jagunes ebaühtlaselt Euroopa keelte sõnavaras. Suur osa laenudest näis olevat jagunenud teatud teemade vahel. Paljud neist olid tehnikaga seotud terminid. Lisaks esinevad ingliskeelsed kõnekeelsed väljendid tavaliselt reklaamides, ajakirjanduses ja noorte keeles.

Kui ingliskeelne sõna leiab tee teise keelde, laenatakse üks või mitu individuaalset tähendust. Peale laenamist võib sõna kaotada või vahetada oma tähenduse või saada hoopis uue tähenduse.

Tihti öeldakse, et anglitsismid muutuvad Euroopa keeltes üha populaarsemaks, kuid seda pole nii lihtne tõestada. Mõned uuringud on leidnud ingliskeelseid sõnu mitmete sajandite vältel sõnastikes ja ajalehtedes.[1]

Prantslased laenasid sõnu inglise keelest, kuid enne 20. sajandit ei olnud see nii märkimisväärne. Kuna nad integreerisid väga palju sõnu inglise keelest prantsuse keelde, ei nimeta prantsuse keelt emakeelena kõnelejad neid laensõnadeks, vaid oma keeleks.[1]

JaotuvusRedigeeri

Anglitsism - keeleline konstruktsioon, mis on laenatud inglise keelest (LAIKIMA, BRÄND, FEILIMA)

Laensõna - teisest keelest laenatud sõna. (HAAMER, AABITS)

Võõrsõna - keeles, veel kohanemata laensõna. Võõrsõnades esinevad ka erinevad võõrtähed  (FINIŠ, DŽUNGEL)

Pseodo-anglitsism - sõna võõrkeeles, mis on formuleeritud inglisepäraste elementidega ja näib välja inglise sõnana, kuid ei eksisteeri inglise keeles. Näiteks

Neologism ehk uudissõna - hiljuti käibele tulnud või alles soovitatav keelend, samuti tuntud keelendi rakendus täiesti uues tähenduses.

Neologisme tekitatakse tihti olemasolevate sõnade ühendamise teel (kombineeritud nime- ja omadussõnad) või lisades sõnale uus ja unikaalne järel- või eesliide.

Eesti keeles näiteks suits+udu= sudu.

Inglise keeles lunch+breakfast=brunch

Anglitsismid on nt eesti keeles esinevad inglise keelest pärinevad tsitaatsõnad smoothie 'toormehu, mahedik' ja flexible 'paindlik, elastne'[2]. Kui anglitsism keelde jääb, siis ta sageli mugandub, nt mugandunud vormid on sõnad fänn (inglise sõnast fan) või sõu (inglise sõnast show).[2]

Anglitsism EestisRedigeeri

Eesti ja inglise keele laenusuhetes on neli perioodi. Esimene kestis 19. sajandi teisest kümnendist 20. sajandi teise kümnendi lõpuni ning tõi meile inglise keelest suhteliselt vähe sõnu, sedagi peamiselt vene või saksa keele vahendusel.

Teisel perioodil - 1920. ja 1930. aastail - rikastas noore Eesti Vabariigi tihe suhtlus maailmaga eesti keelt rohkete inglise laensõnadega spordi, tehnika, transpordi, majanduse, kultuuri ja meelelahutuse valdkondadest.

Kolmandal perioodil, mis kestis kuni 1980. aastate poliitilise murranguni, tulid inglise laenud eesti keelde taas peamiselt vene või hiljem ka soome keele vahendusel ning tähistasid uusi mõisteid teaduses, kultuuris, meelelahutuses ja moes.

Neljas periood 1980. ja eriti 1990. aastatel märgib aga inglise sõnade enneolematult aktiivse kasutuselevõtu aega nii erialasõnavaras kui ka argikeeles.[3]

Inglise keel on peamiseks laenuallikaks kujunenud ühelt poolt selletõttu, et temast on saanud eestlaste valdav võõrkeel ehk tihti ainus keel, mida peale emakeele osatakse. Teine ja küllap peamine põhjus on, et inglise keel on võitnud liiderkeele positsiooni kogu maailmas ning valitseb kõiki tänapäeva inimkonnale olulisi eluvaldkondi.[3]

Eestlased võtavad üle uute erialade ja nähtuste ingliskeelseid oskussõnu, mida pole otstarbekas ise välja mõtlema hakata.[3]

Üks tuntumaid anglitsisme on tulnud sotsiaalmeediavõrgustikust Facebook.com “laikima”, sõnast like 'meeldima'.

Veel levinumaid anglitsisme: snäkk, bränd, luuser, räpp, feilima, liisima/liising, läptop/läpakas, lainer, koola, test, trend, treiler, episood, pasta, promoma, fänn, haipima, pitsa.

ViitedRedigeeri

  1. 1,0 1,1 Mailet, J.. "Langue française: arrêtez le massacre! Paris: Les éditions de l’Opportun.". 2014.
  2. 2,0 2,1 TEA entsüklopeedia 2. köide, 2009.
  3. 3,0 3,1 3,2 Leemets, Tiina. "Magistritöö “Inglise laenud ja mõjutused 20. sajandi lõpu eesti keele sõnavaras”". Postimees, 2002.

AllikadRedigeeri

Maillet, J. (2014). Langue française: arrêtez le massacre! Paris: Les éditions de l’Opportun.

Leemets, Tiina. 2002. Magistritöö “Inglise laenud ja mõjutused 20. sajandi lõpu eesti keele sõnavaras”. Tartu Ülikool.