Anglitsism

Anglitsism on keeleline konstruktsioon, mis on laenatud inglise keelest teise keelde. Eesti keelde on laenatud näiteks sõnad meeting, score, grizzly ja jungle, mis on aja jooksul muganenud ehk kohanenud eesti keele süsteemile sobilikumaks: miiting, skoor, grisli ja džungel.

Ajalugu

17.–18. sajandil, valgustus- ja teaduslike avastuste ajastul, moodustati ja võeti Euroopas kasutusele rohkesti uusi sõnu.

Inglise keel jagunes ebaühtlaselt Euroopa keelte sõnavaras. Suur osa laenudest näis olevat jagunenud teatud teemade vahel. Paljud neist olid tehnikaga seotud terminid. Lisaks esinevad ingliskeelsed kõnekeelsed väljendid tavaliselt reklaamides, ajakirjanduses ja noorte keeles.

Kui ingliskeelne sõna leiab tee teise keelde, laenatakse üks või mitu individuaalset tähendust. Pärast laenamist võidakse sõna kasutada kas oma algses tähenduses, nihkega tähenduses või sõna võib saada hoopis uue tähenduse.

Tihti öeldakse, et anglitsismid muutuvad Euroopa keeltes üha populaarsemaks, kuid seda pole nii lihtne tõestada. Mõned uuringud on leidnud inglise sõnu mitme sajandi vältel sõnastikes ja ajalehtedes.

Prantslased laenasid sõnu inglise keelest, kuid enne 20. sajandit ei olnud see nii märkimisväärne. Kuna nad võtsid inglise keelest prantsuse keelde üle väga palju sõnu, ei nimeta prantsuse keelt emakeelena kõnelejad neid laensõnadeks, vaid oma keeleks.

Liigitus

Anglitsism – keeleline konstruktsioon, mis on laenatud inglise keelest (laikima, bränd, feilima)

• Laensõna – teisest keelest laenatud sõna (haamer, aabits)
• Võõrsõna – keeles veel kohanemata laensõna. Võõrsõnades võib esineda ka võõrtähti (finiš, džungel)

Pseudoanglitsism – sõna võõrkeeles, mis on formuleeritud inglispäraste elementidega ja näib inglise sõnana, kuid mida tegelikult inglise keeles pole. Näiteks ?

• Neologism ehk uudissõna – hiljuti käibele tulnud või alles soovitatav keelend, samuti tuntud keelendi rakendus täiesti uues tähenduses.

Neologisme tekitatakse tihti olemasolevate sõnade ühendamise teel (kombineeritud nime- ja omadussõnad) või lisades sõnale uus ja unikaalne järel- või eesliide.

Eesti keeles näiteks suits + udu = sudu.

Inglise keeles lunch + breakfast = brunch

Anglitsismid on näiteks eesti keeles esinevad ingliskeelsed sõnad – tsitaatsõnad smoothie 'toormehu, mahedik' ja flexible 'paindlik, elastne'. Kui anglitsism keelde jääb, siis ta sageli muganeb, nt muganenud vormid on sõnad fänn (inglise sõnast fan) või sõu (inglise sõnast show).

Anglitsism Eestis

Inglise laenud hakkasid eesti keelde tulema juba 1820. aastatel. Neid kasutasid sagedasti nii Otto Wilhelm Masing kui ka Carl Robert Jakobson, kellest esimene pidas õigeks laene häälduspäraseks mugandada ja teine leidis, et tuleks säilitada lähtekeelepärane kirjaviis.

20. sajandi alguses tuli eesti keelde hulgaliselt rahvusvahelist sõnavara, et keelt rikastada ja aidata eestlastel tajuda teiste maade kultuuri. Esialgu polnud uute sõnade ortograafia oluline, kuid 1911.–1912. aastal hakati ka sellele tähelepanu pöörama. Ortograafia normimise aluseks võeti Johannes Semperi artikkel “Mõnda võõrkeelistest sõnadest Eesti keeles”.

Eesti ja inglise keele laenusuhetes on neli perioodi. Esimene kestis 19. sajandi teisest kümnendist 20. sajandi teise kümnendi lõpuni ning tõi meile inglise keelest suhteliselt vähe sõnu, sedagi peamiselt vene või saksa keele vahendusel, mis vormisid laene omakorda enda normide järgi.

Teisel perioodil – 1920. ja 1930. aastail – rikastas noore Eesti Vabariigi tihe suhtlus maailmaga eesti keelt rohkete inglise laensõnadega spordi, meresõidu, tehnika, transpordi, majanduse, poliitika, kultuuri ja meelelahutuse valdkondadest.

Kolmandal perioodil, mis kestis kuni 1980. aastate poliitilise murranguni, tulid inglise laenud eesti keelde taas peamiselt vene või hiljem ka soome keele vahendusel ning tähistasid uusi mõisteid teaduses, kultuuris, meelelahutuses ja moes.

Neljas periood 1980. ja eriti 1990. aastatel märgib aga inglise sõnade enneolematult aktiivse kasutuselevõtu aega nii erialasõnavaras kui ka argikeeles.

Inglise keel on peamiseks laenuallikaks kujunenud ühelt poolt selletõttu, et temast on saanud eestlaste valdav võõrkeel ehk tihti ainus keel, mida peale emakeele osatakse. Teine ja küllap peamine põhjus on, et inglise keel on võitnud liiderkeele positsiooni kogu maailmas ning valitseb kõiki tänapäeva inimkonnale olulisi eluvaldkondi.

Eestlased võtavad üle uute erialade ja nähtuste ingliskeelseid oskussõnu, mida pole otstarbekas ise välja mõtlema hakata.

Üks tuntumaid anglitsisme on tulnud suhtlusvõrgustikust facebook.com laikima, sõnast like 'meeldima'.

Veel anglitsismide näiteid: snäkk, bränd, luuser, räpp, feilima, liisima/liising, läptop/läpakas, lainer, koola, test, trend, treiler, episood, pasta, promoma, fänn, haipima, pitsa.

Juba 1935. aastal asus Elmar Muuk inglise laenude ortograafiat ka korrastama ning paika pandud reeglid kehtivad veel praegugi, kuigi mõningate muudatustega. Peamine ettekirjutus on, et inglise võõrsõnad kirjutatakse nii, nagu neid inglise keeles hääldatakse, järgides eesti ortograafiareegleid.

Muganemine

Muganemine tähendab, et teisest keelest tulnud sõnad kohanevad häälikuliselt, grammatiliselt, ortograafiliselt ja tähenduslikult sihtkeelele omaseks. Seda protsessi mõjutavad laensõnade kasutussagedus, funktsioon ja laenamisviis: kiiremini muganevad laialdaselt ja iga päev suulises suhtluses kasutatavad sõnad.

Esimene samm laenude muganemisel on nende eesti keele häälikustruktuuriga vastavusse viimine, mis jaguneb neljaks alaliigiks: tsitaatsõnad, lühendid, ortograafial põhinevad mugandid ja häälduskujul põhinevad mugandid. Uuemad laensõnad on aga variatiivsed, sest ühel sõnal võib olla nii muganenud kui ka tsitaadiline variant või mitmel eri kujul muganenud variant. Varieerumisel on samuti mitu põhjust: suuliselt laenatud ning enimkasutatavatel sõnadel on rohkem variante, lisaks võib sõna olla fonoloogiliselt liiga keeruline. Kui sõna on viimaks eesti keeles muganenud, siis on sellel stabiilne rõhk, palatalisatsioon ning välde.

Muganenud sõna on tarvis hakata mingil viisil käänama või pöörama ning seda tehakse produktiivsete tüüpide eeskujul, kuna need näitavad loomulikkust. Eesti keeles on produktiivsed tüübid nimisõnadel sepp-, aasta-, õpik- ja number-tüüp ning tegusõnadel õppima-, elama- ja hakkama-tüüp. Mõned sõnad ei muuda häälikkuju, aga inglise keele kahesilbilised sõnad võivad hakata eesti keeles käänduma kas sepp- või tubli-tüübi järgi. Inglise ühesilbilised lühikese vokaali või konsonandiga lõppevad sõnad käänduvad see-eest kolmel viisil: vokaal pikeneb, lõpukonsonant muutub ülipikaks või sõna muutub kahesilbiliseks.

Viimaks on muganemisel määravaks teguriks rõhk. See paigutub sõna lõppu võõrtuletusliidetega sõnades, nagu -ism, -ist, -ioon, ja ka sõnade puhul, mille viimases silbis on pikk vokaal, diftong, ülipikk vokaal või konsonant.

Sõnade muganemine on aeganõudev, mistõttu on eesti keeles veel hulganisti tsitaatsõnu. Kergemini kohanevad ja jäävad püsima sõnad, mida tihti kasutatakse ning mis sobivad eesti keele ülesehitusega.

Näited inglise päritolu sõnade kirjutamisest

Inglise päritolu sõnu kirjutatakse tavaliselt häälduse põhjal. Eraldi saab vaadelda inglise hääldusele tuginevat vokaalide, konsonantide ja konsonantühendite kirjapilti eesti keeles ning selles esinevaid iseärasusi võrreldes inglise laenude muganemisega Eesti naaberriikide keeltes.

Vokaalid

Inglise vokaale on eesti keeles häälduspäraselt hakatud kirjutama järgmiselt:

inglise [a:] → eesti a + konsonant: farm

inglise [e] → eesti e: dress

inglise [i] → eesti i: lift

inglise [i:] → eesti ii: miiting

inglise [o:] → eesti o(o) + r: skoor

inglise [u] → eesti u (ainult hääldusest lähtuv): vutt

inglise [u:] → eesti uu: stjuuard

inglise [æ] → eesti a: tramm

inglise [э] → eesti o või oo: dropsid, koomiksid

inglise [ʌ] → eesti u: rumm

Häälik [æ] on uuemates eesti mugandites ka ä, näiteks sõna släng, või vene mõjutuste kaudu e, nagu sõna džemm.

Konsonandid

Samal viisil on muganenud konsonandid. Mõned näited inglise päritolu sõnadest, mis on eesti kirjapildis häälduse järgi muganenud:

inglise [b], [d], [g] → uuemates eesti laenudes b, d, g, vanemates p, t, k: buum, dress, golf ja punker, triblama, krokk

inglise [j] → eesti hääldusele toetuv j: jänki

inglise [l], [m], [n] ja [r] → eesti ll, mm, nn, rr: derrik, filler, tunnel, trimmer

inglise [ŋ] → eesti ng: džungel

inglise [s] → eesti ss või s: mess, sett

inglise [ʃ] → eesti š, šš: šelf, buššel

inglise [z] → eesti s: grisli

inglise [tʃ] → eesti tš: tšiif

inglise [ʤ] → eesti dž: džiip

inglise [θ] ja [ð] → eesti t, d: timut, sauddaun

inglise [w] → eesti v: tvist

Häälikut [f] transkribeeritakse eesti keeles kirjapildi järgi (biifsteek, kliff), kuid vanemates laenudes võis see olla ka v või hv (puhver, referii). Lisaks ei ole huvitaval kombel inglise dentaalfrikatiivid [θ] ja [ð] muganenud eesti keeles s-täheks nagu vene või soome keeles, vaid nende vasteks on hoopis t või d (vrd Jõgi 1971. aastal ilmunud artiklis mainitud venemõjulist laenu ruserford ja 2018. aasta ÕSi sissekannet raderford). Sarnasus pole siinkohal seega häälduses, vaid pigem kirjapildis.

Konsonantühendid

Sõna alguses asetsevad konsonantühendid on eesti keeles tavalised, kuid mõni konstruktsioon on keelele siiski võõras. Nii on vanemates laenudes isegi sõna alguses paiknev konsonantühend lihtsustunud, näiteks sõna stiimer puhul (stiimer → tiimer, ingl steamer). Eesti keelele on eriti võõras gb-ühend, mistõttu muutus see suupärasemaks metateesiks pk (rugby → räpki, repki).

Anglitsism tänapäeval: koodikopeerimine blogides ja vlogides

Tänapäeval pole paljudel laensõnadel, näiteks cover : kover : kaver, endiselt ühtset kirjutusviisi, mis tingib selle, et eelistatakse võõrsõnalist varianti ja toimub koodikopeerimine. Koodikopeerimine on nähtus, mille puhul ühes lauses või vestluses kasutatakse segamini eri keeli, varem liigitus see laenamise alla.

Üks sagedamaid koodikopeerimise avaldumise viise on blogides ja vlogides, kuna neid avalikustatakse Internetis, kus inglise keele mõju on kõige rohkem tunda. Tavaliselt ei ole koodikopeerimise puhul laenatav sõna identne lähtekeelega, sest see vajab konteksti sobitamist. Seega eesti keeles lisatakse kopeeritud sõnale näiteks kääne: “esmalt ostsin stippling brush’i” (ingl first I bought a stippling brush) või sobitatakse laen liitsõna osaks: “Naasis sealt mõningate nude-roosas toonis käekottidega” (ingl He came back with some nude-pink handbags).