Amavaka keel

Amavaka (ka amaguako, amawaka, ameuhauge, ipitineri, savako) on keel, mida kõneldakse Ucayali, Madre de Diosi ja Amazonase piirkonna edelaosas Peruus ning Acre osariigis Brasiilias.[1][2]

Amavaka keel
Piirkonnad Peruu, Brasiilia
Kokku kõnelejaid 310[1]
Keelesugulus pano keeled
 amavaka keel
Keelekoodid
ISO 639-3 amc

Kõnelejate arvRedigeeri

Etnilisi amavaka keele kõnelejaid on 300–500 Peruus ja 200 Brasiilias. 2000. aasta loenduse järgi eeldatakse, et Peruus on kõnelejaid tegelikult 90 või vähem. Brasiilias on 1995. aasta seisuga 220 kõnelejat.[1]

KeelekasutusRedigeeri

Amavaka keelt kõneldakse peamiselt kodudes ja külades, enamik kõnelejaid on vanemad täiskasvanud. Keelt oskavad vaid need lapsed, kes on geograafiliselt sügaval kogukonna sees. Keele kasutamist halvendab asjaolu, et kogukond on identiteedikriisis segaabielude pärast teiste rahvastega, mis annavad tõuke rääkida muid keeli, peamiselt hispaania keelt. Peruu aladel on amavaka keele elusust hinnatud 7-ga, Brasiilia aladel 8b-ga, mis tähendab põhimõtteliselt väljasurnud keelt.[1]

Kirjaoskus on kuni 50% inimestel. Aastatel 1963–1977 tõlgiti mõni osa piiblist kohalikku keelde. Avaldatud on sõnaraamat ja grammatikaõpik.[3][4]

DialektidRedigeeri

Amavaka keelel on neli dialekti: Peruus kashinawa ja shipibo-conibo, Brasiilias inuvaken ja viwivakeu.[1]

ArvsõnadRedigeeri

1 – tíí

2 – rávuu

3 – químishá

4 – cuátoro

5 – mûcun

6 – rávuurivicún

7 – múcun-tóhastináquiha

8 – múcun-papiicun-cutahax

9 – râvuuriví

10 – múcun-quiyoo[5]

Keele foneetiline struktuurRedigeeri

Amavaka keeles on järgmised häälikud[6]:

Konsonandid Huulhäälik Hambasombuhäälik (alveolaar) Post-alveolaarne Palataalne konsonant Pehme suulaehäälik Kõrisulghäälik
Sulghäälikud p t k ʔ
Afrikaat ts
Frikatiiv s ʃ x h
Nasaalsed  m n
Poolvokaal  w j
Laksuv häälik   r
Vokaalid Eesvokaal  Keskvokaal Tagavokaal
Kõrge vokaal i ĩ ɨ ɨ̃
Keskmine vokaal o õ
Avatud vokaal a ã

TähestikRedigeeri

Amavaka tähestik on laenatud hispaania keelest, kuid sellel on mõningaid iseärasusi. Näiteks täheühend ch hääldatakse nagu , inglise keeles chair 'tool' – amavaka keeles kirjutatakse č. Täheühend tz on hispaania keeles pigem ts, inglise keeles cats 'kassid' – amavaka keeles hääldatakse aga th-na. Häälik z on kui s (sing 'laulma'; või th, inglise keeles the 'see').[7]

KeelenäideRedigeeri

Tzovan jato jumahaito hinaayamanonmun vacunoxcanquihnucanpu. Tzovan jato zinaayamanonmun vacunoxcanquihnucanpu. Jonitzan derechocavizyahtoxrivimun vacunoxcanquihqui. Quiyoovinin shinanquin hiromaquin jaucuzahavorahquiqui shinantimunhcanquihqui. Vacurazixquicavizhi quiyoovinixjatimunhcanquihnucanpu.

Eesti keeles ÜRO Inimõiguste Ülddeklaratsiooni 1. artikkel: Kõik inimesed sünnivad vabade ja võrdsetena oma väärikuselt ja õigustelt. Neil on mõistus ja südametunnistus ning nende suhtumist üksteisesse peaks kandma vendluse vaim.[8]

KirjaviisRedigeeri

Kirjutatakse ladina tähestikus, sest amavaka keel sarnaneb olemuselt ja häälduselt kastiilia keelega. Traditsioonilist hääldamist tuleb kasutada traditsiooniliste tähekombinatsioonide või th puhul. Nasaalhäälikute puhul tuleb lisaks jälgida sõna intonatsiooni, mis kirjapildis väljendub rõhumärgina: a – madal toon, á – kõrge toon. Kuna seda esineb küllaltki palju, siis on keel ilmekas ja emotsioonirikas.[9]

Muud huvitavatRedigeeri

Enamik morfeeme amavaka sõnades on seotud. Mõni neist on ka kui kliitikud-hnu / -nu.
'Hiya-x -mun hun jo -cu -hnu.
Inglise keeles It is I who has arrived.

ViitedRedigeeri