Ava peamenüü

Häälik ehk foon on vähim kuuldeliselt eristatav suulise kõne üksus.

Hääliku all mõistetakse olenevalt kontekstist kas hääliku eksemplari – konkreetse kõneleja poolt konkreetsel hetkel moodustatud häälikut – või hääliku tüüpi – teatud foneetiliste tunnustega häälikueksemplaride klassi.

Häälik ja foneemRedigeeri

Häälikuna realiseerub suulises kõnes foneem – vähim tähendust eristav keeleüksus.

Foneem võib realiseeruda lõputute erinevate omadustega häälikutena. Realiseerumisviisi mõjutavad nii naaberhäälikud (realiseeruvad allofoonid, mis olenevad hääliku asendist) kui ka kõneleja ja olukorra eripärad.

HäälikueksemplaridRedigeeri

Häälikud moodustatakse kõnetraktis häälduselundite tegevuse kaudu.

HäälikutüübidRedigeeri

Häälikute liigitusRedigeeri

Häälikud jagunevad moodustusviisi ja moodustuskoha järgi häälikurühmadeks:

Häälikute märkimineRedigeeri

Kõne häälikuliselt täpseks ülestähendamiseks kasutatakse foneetilist transkriptsiooni.

Häälikuid uurivad teadusharudRedigeeri

Häälikute moodustamist, tajumist ja akustilisi omadusi uurib foneetika, foneemide uurimisega tegeleb fonoloogia.

Häälikute korrigeerimist kõnes uurib logopeedia.

Vaata kaRedigeeri