Alexander von Stieglitz

Alexander von Stieglitz

Parun Alexander Peter von Stieglitz (Venemaal tuntud kui Aleksandr Ljudvigovitš, vene keeles Александр Людвигович Штиглиц) (1. (ukj 13. september) 1814 Peterburi – 24. oktoober (ukj 5. november) 1884 Peterburi) oli Venemaa finantsist ja filantroop. Ta oli esimene juhataja Venemaa Riigipangas, millest hiljem arenes tänapäevane Venemaa Föderatsiooni Keskpank.

EluluguRedigeeri

Stieglitzi isa oli Peterburi pankur parun Ludwig von Stieglitz, kes asutas panga "Штиглиц и К°". Ta õppis Tartu Ülikoolis ning astus seejärel 1840. aastal riigiteenistusse Vene Keisririigi rahandusministeeriumi manufaktuurinõukogu liikmena.[1] 1843. aastal päris ta isa tohutu varanduse, saades õukonnapankuriks. 1840.–1850. aastatel müüs ta välismaal edukalt võlakirju, millega rahastati Peterburi–Moskva raudtee ehitust, Krimmi sõja ajal aga vahendas Venemaa välislaene.

1845. aastal omandas Stieglitz Narvas kõik Joala kalevivabrikud. 1846. aastal valiti ta Venemaa börsi nõukogu juhiks. Ta osales laialdaselt raudteede ehituses, mis ühendasid Venemaa suurlinnu Läänemere ranniku, Varssavi ja Musta merega. 15. aprillil 1851 asutas Stieglitz Narva jõe paremkaldale kalevivabriku kõrvale Narva linaketramis- ja kudumisvabriku.[2]

Eriliste ühiskondlike teenete eest pälvis ta 1854. aastal riiginõuniku, 1855. aastal aga tegeliku riiginõuniku aukraadi. 1860. aastal loobus Stieglitz pangandustegevusest ning astus tagasi börsinõukogu esimehe kohalt. 1862 sai ta salanõuniku, 1881 tegeliku salanõuniku aukraadi.

Von Stieglitzi rahaga asutati 1876. aastal Aleksander II käsul nn Stieglitzi kunstikool (ametlikult A. L. Stieglitzi nimeline Peterburi Riiklik Kunsttööstusakadeemia), kus õppisid ka mitmed Eesti kunstnikud: Karl Burman vanem (1901–1902), August Roosileht (1906–1907), Aleksander Promet (1897–1904), Hans Kuusik (1902), Jaan Koort, Konrad Mägi, Roman Nyman, Aleksander Tassa, Voldemar Mellik ning Nikolai Triik. 1953–1994 kandis kool nõukogude skulptori Vera Muhhina nime.

Aleksander von Stieglitz on maetud Jaanilinna Püha Kolmainsuse kirikusse.[1]

AutasudRedigeeri

Venemaa autasudRedigeeri

Välismaa autasudRedigeeri

ViitedRedigeeri

VälislingidRedigeeri

  • Erik Amburgeri andmebaas. Nr 45985 [1].