Albert Koba
Albert-Ferdinand Koba (enne I maailmasõda ka Kooba; 2. oktoober (vkj) / 14. oktoober 1878 Tallinn – ?) oli Tallinna kinnisvaraärimees, kes pani nime mitmele tänavale Lilleküla ja Pelgulinna asumis Tallinnas. Tema enda järgi oli nimetatud Alberti tänav (praegune Roo tänav).
Elulugu
muudaTa sündis Johann (Ivan) Koba ja Helene Bleyeri pojana[1], leeris käis Niguliste kirikus märtsis 1896[2], rahvuselt eestlane; luterlane. Õppis Tallinna Aleksandri Gümnaasiumis. Tema isa Johann Koba oli sündinud Tartus ja ema Tartumaal, mõlemad olid varem olnud Tartu linna kodanikud. Alberti tädi Marie Berting elas 1920. aastate alguses samuti Tallinnas.
Optantide toimiku kohaselt oli Kobal keskharidus ja aedniku (puu- ja aiaviljakasvatuse kärneri) väljaõpe.[3]
Perekonnale kuulusid mitmed krundid Tallinnas.[4] Näiteks ostis Albert Koba 1904 Endla tänava lõpus tänaseks osaliselt säilinud hoonestusega Wittenhofi suvemõisa, tükeldas selle ja müüs kruntideks ning nii saanud alguse Lilleküla.[5]
1904. aastal valiti Koba Tallinna linnavolikogusse linnavolinikuks ja seal oli ta tegev ka aastatel 1905–1908.[6]
1907. aastal oli Koba Tallinnas maaomanik ja linnavolinik ning Tallinna Vastastikuse Krediit-Ühisuse juhatuse liige.[7]
Sugulaste sõnul pidanud Kobade perekond enne sõda Tallinnas võõrastemaja. Enne jaanuari 1914 elas Koba säilinud aadressbüroo teadete kohaselt Tallinnas Harju tänav 40, pärast seda suundus Peterburi.
1920. aastal elas Koba Simferopolis Krimmis, talle oli väljastatud Tallinnast "sõjapõgeneja tunnistus". Enne Krimmi minekut müünud ta maha Keemia tänaval asunud majad, vaid üks krunt ("50 vakamaa suurune kapsaaia plats") olnud alles ja välja renditud. Oktoobris 1921. aastal taotles 43-aastane Koba Moskvas optandina Eesti kodakondsust ja asus detsembri keskpaigas taas elama Tallinna Riia võõrastemajja, hiljem Harju tn 17-3.[3]
Koba kohta on enamasti kirjutatud, et ta oli poissmees, kuid arhiivis on säilinud abielulahutuse toimik abikaasa Olgast aastast 1927.[8] Ka Koba välispassis 1939–1940 on märge, et Albert-Ferdinand Koba oli lahutatud.[9] Lapsi Kobal teadaolevalt polnud.
Kobal oli Harjumaal Kodasoo vallas Saunjal puumassitööstus.[10]
1935. aasta jaanuaris osales Koba Estonias peetud Tallinna eestlaste omavalitsuse 30. mälestusaastapäeval kui endine linnategelane.[11]
1937. aastast säilinud toimikute kohaselt ehitas Koba Tallinna paberivabrikut aadressile Kopli tn nr 72.[12][13]
Kui 6. märtsil 1939 väljastati Kobale välispass "sõiduks Saksamaale ja teistesse riikidesse", oli ta sisse kirjutatud aadressil Tallinnas Roosikrantsi tänav 8B. 8. märtsil lahkus Koba Eestist ja oli 13. märtsil 1939 passitempli järgi Berliinis. 1939. aasta juuni lõpus viibis Koba mõned päevad Helsingis. Koba välispass kehtis 6. septembrini 1939 ja seda pikendati kuni 21. septembrini 1940.[9]
Koba edasine saatus, surm ja matmispaik on teadmata. Tallinna Linnaarhiivis on säilinud Koba varade natsionaliseerimistoimikud 1940. aastate algusest, nt Suurtüki tänaval (TLA.R-1.6-I.860) ja Roosikrantsi tänaval (TLA.R-1.6-I.92).
Viited
muuda- ↑ Saaga TLA.31.1.42:31
- ↑ TLA.31.2.24
- ↑ 3,0 3,1 ERA.36.2.6399
- ↑ Kuidas eesti ärimehed sakslastelt Tallinna üle võtsid. Äripäev, 26. märts 2004
- ↑ "Kristiine suvemõisad". Kristiine Leht nr 7(68), 22. juuni 2006
- ↑ ERA.36.2.6398
- ↑ Päewaleht nr 209, 15. september 1907, lk 4
- ↑ ERA.1357.2.1705
- ↑ 9,0 9,1 ERA.1.3.1720
- ↑ ERA.969.4.1215
- ↑ "Tallinna eestluse juubelipäew". Kaja nr. 17, 19.01.1935. 19. jaanuar 1935.
- ↑ ERA.31.3.4000
- ↑ ERA.842.1.1583