Ava peamenüü

Aedmonarda (Monarda didyma) on huulõieliste sugukonda monarda perekonda kuuluv püsik.

Aedmonarda
Aedmonarda (Monarda didyma)
Aedmonarda (Monarda didyma)
Taksonoomia
Riik Taimed Plantae
Hõimkond Katteseemnetaimed Magnoliophyta
Klass Kaheidulehelised Magnoliopsida
Selts Iminõgeselaadsed Lamiales
Sugukond Huulõielised Lamiaceae
Perekond Monarda Monarda
Liik Aedmonarda
Binaarne nimetus
Monarda didyma
L.
Aedmonarda

Monarda perekond sai nime hispaania arsti ja botaaniku Nicolas Bautista Monardese järgi. [1]

AjaluguRedigeeri

Aedmonarda pärineb Põhja-Ameerikast. Taime avastasid indiaanlased praeguse USA New Yorgi maakonna Otsego (osadel andmetel Oswego) piirkonnast. Indiaanlased keetsid taimest teed kulinaarsetel ning meditsiinilistel põhjustel. [2]

Valged asunikud võtsid piirkonda jõudes taime omaks ja seda hakati kasutama teepõõsalehtede aseainena (oswego tea). Suurema populaarsuse sai see 1773. aastal nn Bostoni teejoomise järel, kui uusasunikud olid India musta tee kõrge hinna protestiks teelastid üle parda visanud. [3]

Kolonistid hindasid ka aedmonarda õite ilu ning kasvatasid seda oma aedades. Taim ületas ookeani 18. sajandi keskel, kui John Bartram saatis seemned Inglismaale, kust omakorda levis taime populaarsus üle Euroopa. [2]

KirjeldusRedigeeri

Aedmonarda on kasvult 60–70 või kuni 100 cm kõrgune põõsasjas rohttaim. Varred on neljakandilised. Taime lehed on piklikmunajad, karvased, teritunud, tumerohelised, mõnikord punakad. Õiekroon on enamasti sarlakpunane, kuid eri sortidel võib õite värvus olla lillakas, roosa.[3]

Õied kasvavad mitmel astmel, üksikud õied on asümmeetrilised ja torukujulised. Taim õitseb juulis-augustis. [2]

Iseloomulik on ka tugev lõhn, mis kohati sarnaneb mündi lõhnaga. [3]

Levila ja kasvutingimusedRedigeeri

Looduslik kasvuala on Põhja-Ameerikas, kuid tänapäeval kasvatatakse igal pool laialdaselt. Taim on levinud ka Eesti kultuuraedades, harva metsistub. [3]

Aedmonarda on vähenõudlik, kasvab mitmesugustel mullatüüpidel ja valgustingimustes. Siiski parim kasvukeskkond on päikese käes või poolvarjus, toitainerikkal niiskel mullal. Looduses kasvab tihnikutes, metsas ja veekogude kallastel. [2]

Külvamisel otse kasvukohale tuleb arvestada sellega, et taimed võivad piisava niiskuse puudumisel tärgata alles sügisel. Seepärast on kasulikum taimed ette kasvatada ja hiljem istutada soovitud kohta vähemalt 60 cm vahedega. Edaspidi paljuneb taim ise võsundite abil. Soovitatakse ümber istutada iga 3 aasta tagant. [4]

Keemiline koostisRedigeeri

Eeterlikku õli leidub taime õites (kuni 0,37%), ürdis (0,1–1%) ja lehtedes (0,7–1,3%). Selle peamine koostisaine on tümool, mida on 60–80%. Lisaks leidub taimes veel flavonoide (nt linariin, didümiin, iskuraniin jm) ja rosmariinhapet (õites kuni 1,8%). [3]

Eeterlikus õlis leiduv tümool on meeldiva aromaatse lõhnaga ning antiseptilise ja seenevastase toimega. (Tümooli leidub ka tüümianis, punes ja tangeriinis). [5]

KasutamineRedigeeri

Ravimtaimena kasutamineRedigeeri

Droogina kasutatakse aedmonarda lehti ja õisi. [4]

Ravieesmärgil kasutatakse enim vesitõmmist (ehk raviteed), kuid ka monardasiirupit. Ravitee valmistamiseks lastakse lehtedel ja/või õitel tõmmata vähemalt 45 minutit. [3]

Aedmonarda suurendab söögiisu ja soodustab seedimist. Mõjub kergelt rahustavalt ja und soodustavalt, alandab palavikku. Eeterlik õli tugevdab veresooni ning vähendab vere kolesteroolisisaldust. Seda lisatakse ka psoriaasi- ja ekseemiravis kasutatavatele vahenditele. Tänu suurele tümooli sisaldusele on mikroobi- ja seenevastane toime. Tõestatud tõhusus herpese vastu. [3]

Aedmonardat kasutatakse praktikas kõige sagedamini iivelduse, kõhupuhituse, valuliku menstruatsiooni ja kurguvalu korral.[3]

Vastunäidustused ja ohudRedigeeri

Aedmonarda kasutamine on vastunäidustatud rasedatele. [3]

Raviannustes on taime kasutamine ohutu. Tümooli sisalduse tõttu tekkivad kõrvalnähud (kõhuvalu, iiveldus, oksendamine jms) on vähetõenäolised, kuna monardades sisalduv tümoolikogus on nende esinemiseks liiga väike. [3]

Muu kasutamineRedigeeri

Kasutatakse vürtsitaimena, millega maitsestatakse lihatoite (eriti sealiha). Värskeid õisi kasutatakse salatites või garneeringuna. Kuivatatuna lisatakse teesegudele maitse ja meeldiva lõhna andmiseks. [3]

Aedmonarda kirevate ja nektarirohkete õite tõttu kasvatatakse neid palju iluaedades. Taime õied meelitavad ligi koolibreid, mesilasi ja kimalasi. (Siit tuleneb ka taime ingliskeelne nimetus bee balm ehk mesilasepalsam). [3]

Eeterlikku õli kasutatakse ka parfümeerias ning kosmeetiliste kreemide valmistamisel. [3]

ViitedRedigeeri

  1. ""Bee balm"". www.extension.umd.edu. Vaadatud 27.04.2016. Inglise.
  2. 2,0 2,1 2,2 2,3 Claire Kowalchik, William H. Hylton. Rodale’s illustrated encyclopedia of herbs Rodale Press Inc, 1998. Lk 38-41.
  3. 3,00 3,01 3,02 3,03 3,04 3,05 3,06 3,07 3,08 3,09 3,10 3,11 3,12 Ain Raal. Maailma ravimtaimede entsüklopeedia Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2010. Lk 576-577.
  4. 4,0 4,1 Mall Värva. Meie ravimtaimed. Teekond 310 Eestis kasvava ravimtaime juurde Tartu: Elmatar, 2004. Lk 268.
  5. ""Thymol"". www.pubchem.ncbi.nlm.nih.gov. Vaadatud 27.04.2016. Inglise.

VälislingidRedigeeri