Ava peamenüü
Mitte segi ajada abstsissiga

Abstsess reies
Abstsessid kurgumandlitel angiini korral

Abstsess (ladina keeles abscessus) ehk mädanik ehk mädakolle on koondnimetus sidekoelise kihnu ehk kapsliga piirdunud mädakogumi kohta osadel loomadel (sh inimestel), mis võib paikneda kas koe või elundi sees, nahal või elundite vahel paiknevas vastmoodustunud õõnes.

Mädakolde täpseid mehhanisme ja tekkepõhjusi seni veel ei tunta. Mädakolle võib tekib põletiku tagajärjel; kihnuga isoleeritakse mäda tervest koest.

InimestelRedigeeri

Põhjused ja tekeRedigeeri

Abstsess võib olla iseseisev haigus või olla mõne haiguse (kopsupõletik, angiin, trauma) tüsistus.

Kude kahjustub enamasti tõvestavate mikroobide (tavaliselt bakterite), mõnikord ka võõrkeha toimel. Tõvestajad võivad olla stafülokokid (näit Staphylococcus aureus), streptokokid, soolekepikesed, seened, algloomad jt mikroobid. Mikroobid tungivad koesse nahavigastuse või limaskestavigastuse tõttu või hingamisteede või soolte kaudu või vere või lümfiga (metastaatiline abstsess).

Abstsessi võivad põhjustada ka mõned närvikoesse (näiteks ajju) migreerunud amööbilised.

PatoloogiaRedigeeri

Abstsessi teket soodustab organismi vastupanuvõime vähenemine.[viide?]

Abstsess on kehas asuva elava koe rakkude signaalide tulemusel esile kutsutud kaitsereaktsioon, takistamaks potentsiaalselt ohtlike tõvestajate levikut ja paljunemist. Mikroobide poolt eritatavad ained suretavad välja lokaalseid keharakke, mille tulemusel vabastatakse tsütokiine. Tsütokiinid edastavad immuunvastuseks vajalikud signaalid lümfoid(-immuun)süsteemi rakkudele ja moodustatakse sidekoeline kihn.

SümptomidRedigeeri

Sümptomid olenevad asukohast. Tüüpilised on valu ja palavik. Külma abstsessi korral põletikule omased sümptomid puuduvad.

Nahaaluse abstsessiga kaasneb naha punetus, turse ja valulikkus.

Sügaval asuv abstsess tekitab perioodilist palavikku, üldist nõrkust ja kaalulangust.

Abstsess võib avalduda ka elundi talitlushäirena.

DiagnostikaRedigeeri

Diagnoosimiseks kasutatakse ultraheliuuringut ja punkteerimist, millega saadakse mädanäidis.

Sügaval asuva abstsessi diagnoosimiseks võidakse kasutada näiteks kompuutertomograafiat, magnettomograafiat või isotoopuuringut.

RaviRedigeeri

Mäda eemaldatakse kirurgiliselt või dreeni kaudu.

PrognoosRedigeeri

Prognoos on raviga enamasti hea, kuid sõltub abstsessi asukohast.

EnnetamineRedigeeri

Nahavigastuse hoidmine puhta ja kuivana aitab vältida nahaaluse abstsessi tekkimist.

LiigidRedigeeri

Aju abstsess, Brodie abstsess, Douglasi süvendi abstsess, eesnäärme-, epiduraal-, hambasäsi- ja hambasombuabstsess, hüpostaatiline abstsess istmikuluu-pärasoole augu abstsess, keskseinandi- ja klaaskehaabstsess, kõhukelmemädanik, koljusisene abstsess, kopsu-, kusitiümbruseabstsess, lülisambakanali abstsess, maksa-, mandliümbruse-, mediastinaalabstsess munajuha- ja munasarjaabstsess, munasarja-, nahaabstsess, neelukõrvalkoe abtsess, neeruümbrise-, päraku- periodontaal- rinnanäärme-, seljaaju- suupõhjaabstsess, tuberkuloosibakterite tekitatud abstsess, tüümuseabstsess, ussripikuümbruse abstsess, äge abstsess jt.

Vaata kaRedigeeri

VälislingidRedigeeri

Ajuabstsess
Madudel