Staphylococcus aureus

Staphylococcus aureus on bakteriliik stafülokoki perekonnast.

Staphylococcus aureus
Staphylococcus aureus 50 000-kordses suurenduses
Staphylococcus aureus 50 000-kordses suurenduses
Taksonoomia
Riik Bakterid Bacteria
Hõimkond Firmicutes
Klass Bacilli
Selts Bacillales
Sugukond Staphylococcaceae
Perekond Staphylococcus
Liik S. aureus
Binaarne nimetus
Staphylococcus aureus
Rosenbach 1884

Need on grampositiivsed bakterid, kes on sageli rühmitunud kobarateks. Nad on liikumatud ega moodusta eoseid. Läbimõõt on 0,8–1,2 μm.

Staphylococcus aureus esineb looduses kõikjal, sealhulgas paljude inimeste nahal ja ülemistes hingamisteedes. Umbes 25–30 protsendil inimestest leidub teda ninas. Enamasti sel puhul haigussümptomeid pole. Kui inimese normaalsesse mikrofloorasse kuuluv Staphylococcus aureus soodsate tingimuste või inimese nõrga immuunsüsteemi korral levivad, tekivad mitmed stafülokokk-nakkused: nahanakkused (furunkul, karbunkul), lihasehaigused (püomüosiit), ebasoodsatel juhtudel ka eluohtlikud haigused, näiteks kopsupõletik, endokardiit, toksilise šoki sündroom ja sepsis.

Stafülokokk võib muutuda stafülokoki tavapärases ravis kasutatavate antibiootikumide suhtes resistentseks, st ravi bakterile enam ei toimi ja sellist bakterit nimetatakse metitsilliin-resistenseks Staphylococcus aureuseks.

NakatumineRedigeeri

Tunnused ja eelsoodumusRedigeeri

  1. Nõrk immuunsüsteem soodustab haiguse nakatumist;[1]
  2. ebatervislik eluviis, immuunpuudulikkus ja diabeet suurendavad nakatumise riski;[2]
  3. glükoos ja sahharoosi tõus veres ja kudedes;[2]
  4. kilpnäärmehormoonide taseme langus (hüpotüreoidism) või kortikosteroid hormoonide taseme tõus;[2]
  5. võib tekkida mürgistus toksiliste ainetega, samuti maksa- ja neerufunktsiooni kahjustus;[2]
  6. infektsiooni teket soodustavad traumaatilised ja põletikulised nahavigastused ja allergiad.[2]

Organismi sattumineRedigeeri

  1. Katmata haavandite kaudu[3]
  2. Haiglas viibimine[3]
  3. Operatsiooni käigus[3]
  4. Kehasse paigaldatud meditsiiniseadmed
  5. Kokkupuude organismiga, kes kannab Staphylococcus aureus -t. [3]
  6. Isiklikke esemete jagamine, näiteks käterätikud[3]
  7. Narkootikumite süstimine[3]
  8. Intravenoosne manustamisviis (juhib vedeliku otse veeni), näiteks, kui organism ei suuda ise toitu ega vedelikku tarbida.[3]
  9. Ambulatoorsed uuringud, näiteks vereanalüüs[3]
  10. Aevastamise ja köhimise käigus[3]
  11. Imetamine (ei levi piima kaudu, vaid otsese kontakti kaudu nakatunud koega)[3]

Seisundid, mis suurendavad infektsiooni saamise riski:[3]

  1. hingamisteede viirused[3]
  2. leukeemia[3]
  3. vähkkasvajad[3]
  4. põletused[3]
  5. katmata haavandid[3]
  6. pesemata käed[3]
  7. kroonilised haha haigused[3]
  8. diabeet ehk suhkrutõbi[3]
  9. operatsioon[3]
  10. narkootikumite kasutamine[3]
  11. erinevad nahahaigused[3]
  12. neerupuudulikkus[3]
  13. kiiritusravi[3]
  14. organi siirdamine[3]

Organismi kaitsemehhanismid bakteri vastuRedigeeri

Arvatakse, et neutrofiilid osalevad Staphylococcus aureuse elimineerimisel, kuid bakter on vastukaaluks töötanud välja mitmed kaitsemehhanismid[4] ja võib neutrofiilide sees paljunemisvõimeliseks jääda.[5]

MRSARedigeeri

  Pikemalt artiklis Metitsilliinile resistentne Staphylococcus aureus

Metitsilliinile resistentne Staphylococcus aureus ehk MRSA on tihti haiglates leviv ja sageli surmajuhtumeid põhjustav "superbakter", mis ei allu antibiootikumidega (penitsilliin, metitsilliin jms) läbiviidavale ravile.

ViitedRedigeeri

  1. "Стафилококкозы у животных".
  2. 2,0 2,1 2,2 2,3 2,4 "Intravenous Fluid of Choice in Major Abdominal Surgery: A Systematic Review".
  3. 3,00 3,01 3,02 3,03 3,04 3,05 3,06 3,07 3,08 3,09 3,10 3,11 3,12 3,13 3,14 3,15 3,16 3,17 3,18 3,19 3,20 3,21 3,22 3,23 3,24 "Staphylococcus aureus Infections".
  4. Spaan AN, Surewaard BG, Nijland R, van Strijp JA., Neutrophils versus Staphylococcus aureus: a biological tug of war., Annu Rev Microbiol. 2013;67:629-50. doi: 10.1146/annurev-micro-092412-155746. PMID: 23834243, veebiversioon (vaadatud 02.02.2015) (inglise keeles)
  5. Hattie D. Gresham, Jon H. Lowrance, Tony E. Caver, Bridget S. Wilson, Ambrose L. Cheung ja Frederik P. Lindberg, Survival of Staphylococcus aureus Inside Neutrophils Contributes to Infection, doi: 10.4049/​jimmunol.164.7.3713, The Journal of Immunology, 1. aprill 2000, 164. väljaanne, nr 7, lk 3713-3722, veebiversioon (vaadatud 02.02.2015) (inglise keeles)

VälislingidRedigeeri

Antibakteriaalsed taimesaadused
Patogeensus