Vomentaga

(Ümber suunatud leheküljelt Vomentagana)

Vomentaga (ka Vomentagana[1]) oli muinaskihelkond Revalas.

Vomentagat mainib Taani hindamisraamat (kujul Uomentakae), mis loetleb seal 59 asustusüksust kokku 481 adramaaga.[2] Muinaskihelkond asus Revala lääneosas ja hõlmas hilisemate Keila, Harju-Madise ja Risti ning osa Hageri kirikukihelkonna territooriumist. Suurema asustustihedusega ja majanduslikult jõukama piirkonna moodustas Vomentaga idaosa, eriti Keila-Vanamõisa-Saue ümbrus[3], mida arheoloogid on muinasaja kontekstis nimetanud Keila ja Vääna jõe alamjooksu piirkonnaks. See u 200 km² suurune territoorium paiknes Vääna ja Keila jõe ning ranniku ja Harku-Saue joone vahelisel alal, ulatudes Kodasema, Hüüru ja Harku juures ka Vääna jõest põhja ja kirde poole. Mauri Kiudsoo arvates kuulus sinna ka kirjalike allikate järgi Harjumaale paigutatud Tõdvaviikingiaegne rauasulatuskoht – ja selle lähiümbrus, mis asustusajaloo ja -loogika järgi on pigem Rävala loomulik osa. Ta toob välja oletuse, et harjukad on millalgi Tõdva suure majandusliku potentsiaaliga territooriumi hõivanud, kuid ei pea praeguse uurimisseisu juures võimalikuks selle hüpoteesi kontrollimist.[4]

Vomentaga keskusega seostub ainus arheoloogiliselt fikseeritud Põhja-Eesti viikingiaegne sadama- ja/või randumiskoht, mis asus Klooga järve ja Lahepera lahe vahelisel alal. Oletatav sadamakoht oli ka Padise kloostri lähedal Paldiski lahe ääres, kus meri ulatus tol ajal praeguse Kloostri jõe alamjooksu kohal rohkem kui kilomeetri jagu sisemaale, moodustades läänetuulte eest varjatud lahesopi.[5]

Vomentaga piirkonda on arheoloogiliselt vähe uuritud, kuid sealt on saadud juhuleide. Vomentaga viikingiaegne leiumaterjal erineb naaberaladest eelkõige oma Rootsist (Gotlandilt) ja Edela-Soomest pärit importesemete poolest. Avastatud hõbeaarete põhjal on oletatud isegi Skandinaavia viikingite asustust hilisema Keila kihelkonna alal. Kiudsoo märgib ära, et Brennu-Njálli saaga kirjeldab 972. aasta islandlaste retke Rävalasse (Rafala), kus nad kohtasid viikingeid ja võitsid neid lahingus, kuid leiab, et tagantjärele pole enam võimalik teada, kas tegu oli rävalaste või läbisõidul olevate viikingitega.[6] Geograafiliselt asus viikingiaegne Vomentaga strateegilises kohas, kahe Skandinaavia keskustest Loode-Venemaa keskustesse kulgenud kaubatee (Birka-Edela-Soome-Rävala ja Gotland-Kuramaa-Rävala) ühinemispunktis. 10. sajandi kolmandale veerandile järgnevast perioodist (kuni 1220. aastateni) pärinevaid Vomentaga aardeleide aga enam pole. Kiudsoo peab tõenäoliseks põhjuseks maakerget, mis muutis vanad sadamakohad ajapikku kasutuskõlbmatuks. Uued, 13. sajandi leiud, on tema arvates seotud juba Tallinna kauplemiskeskuse esilekerkimisega.[7]

Viited

muuda
  1. Andres Adamson. Maakonnad ja kihelkonnad muinasaja lõpu Eestis. Kogumikus Eesti aastal 1200, koostaja ja toimetaja Marika Mägi. Tallinn 2003. Lk 9–10
  2. Valter Lang (1996). Muistne Rävala. Muistised, kronoloogia ja maaviljelusliku asustuse kujunemine Loode-Eestis, eriti Pirita jõe alamjooksu piirkonnas, II. Teaduste Akadeemia Kirjastus. Lk 360
  3. Lembit Jaanits, Silvia Laul, Vello Lõugas, Evald Tõnisson. "Eesti esiajalugu". Eesti Raamat, 1982. Lk 405
  4. Mauri Kiudsoo (2016). Viikingiaja aarded Eestist: Idateest, rauast ja hõbedast. Lk 96–98
  5. Kiudsoo 2016, lk 99–103
  6. Kiudsoo 2016, lk 98–99, 106–107
  7. Kiudsoo 2016, lk 107–109

Kirjandus

muuda