Rauasulatus ehk rauasulatamine on algeline rauatootmisviis, mille puhul rauamaagist saab kõrgel temperatuuril (1200–1400 °C) põletades rauana kasutatavat käsnrauda[1]. Sulatamiseks kasutati spetsiaalseid rauasulatusahjusid[viide?]. Piirkonda, kus minevikus on rauasulatamisega tegeldud, nimetatakse rauasulatuskohaks.

Raua sulatamisel tekkiv šlakk (leitud Pärnu piirkonnast)

Eesti alal on rauasulatamise kohta andmeid 1. sajandist eKr (Tindimurru rauasulatuskoht)[1].

Viited muuda

  1. 1,0 1,1 Eesti entsüklopeedia. 8. köide: RAI–SUM. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, 1995, lk 45.

Välislingid muuda