Vikipeedia:Keskkonnateadlikkus

Keskkonnateadlikkuse kasvatamine Vikipeedia ja muude Wikimedia sõsarprojektide abil on Keskkonnainvesteeringute Keskuse poolt rahastatav projekt.

Lühitutvustus

Projekti eesmärk on, nagu nimigi ütleb, keskkonnateadlikkuse kasvatamine. Muu hulgas on eesmärgiks saada juurde ja täiendada olemasolevaid keskkonna-teemalisi eestikeelseid Vikipeedia artikleid, kaasates selleks üliõpilasi ja gümnaasiumiastme kooliõpilasi. Need artiklid jäävad kõigile eesti keelt valdavatele inimestele vabalt kättesaadavaks ja parandavad niimoodi keskkonna-alaseid teadmisi ja võimaldavad inimestel kergemini sellealast teavet hankida.

Nimekirja mõistetega, mille juurde on vaja atikleid kirjutada, leiate altpoolt.

Keskkonnateadlikkuse tähtsusest

Eesti riik on kuulutanud keskkonnateadlikkuse arendamine endale prioriteediks. Eesti keskkonnahariduse kontseptsioon ütleb, et:

Kiire majandusarengu taustal oleme silmitsi uute probleemidega, mis seostuvad säästva arengu, keskkonnateadlikkuse ning iga ühiskonnaliikme isikliku vastutusega, millest sõltub nii tema enese kui kaasmaalaste turvalisus, heaolu ja elukvaliteet. Säästev eluviis eeldab ühiskonnaliikmetelt vastutuse võtmist ning keskkonnahoidlikke väärtusorientatsioone. Riigi jätkusuutlikkus, julgeolek ja väärikus sõltub tema kodanike oskustest looduskeskkonnas käituda ja valmisolekust toime tulla ekstreemolukordades, nt. erineva raskusastmega loodusõnetuste korral nii kodu- kui välismaal.^[1]

Keskkonnateadlikkust aitavad parandada:

Säästvat arengut toetav haridus on teadmiste, oskuste, hoiakute ja väärtushinnangute süsteem, mis võimaldab teadvustada looduse-, majandus- ja sotsiaal-kultuurilise keskkonna seoseid, keskendudes säästva arengu ideele.

Keskkonnaharidus on suunatud keskkonnateadlikkuse kujundamisele lokaalses ja globaalses kontekstis.

Loodusharidus, mis keskendub loodusnähtuste ja looduslike protsesside vaheliste seoste avastamisele erineval taseme, on ini keskkonnahariduse kui säästvat arengut toetava hariduse tuumaks.^[2]

Konkreetsed artiklid käivad eelkõige keskkonna- ja loodushariduse alla, kuna märksõnad, mille juurde kirjutatakse artikleid on peamiselt ökoloogia ja bioloogia erinevatest valdkondadest. Nende artiklite olemasolu aitab omakorda kaasa säästvat arengut toetavale haridusele, mis on laiem, inimeste hoiakuid puudutav kontseptsioon.

Välislingid keskkonnateadlikkuse kohta Eestis

http://www.keskkonnaharidus.ee/

Keskkonnateadlikkus: http://www.kik.ee/et/keskkonnateadlikkus-0

Keskkonnaministeerium:

http://www.envir.ee/et/keskkonnaharidus

Keskkonnahariduse kontseptsioon

Säästva Eesti Instituut, Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskus: www.seit.ee

Vikipeedia võimalused keskkonnateadlikkuse jaoks

Vikipeedia on vaba internetientsüklopeedia, mille sisu on ligipääsetav kõigile, kellel on internetiühendus, ja mille sisu loomises saavad samuti kõik osaleda. Selline infomatsiooni vaba kättesaadavus koos pideva uuenemisega on revolutsiooniline saavutus, samas nõuab see kasutajatelt aktiivset osalemist ja kriitikameelt. Selle pärast ongi oluline kaasata võimalikult palju inimesi aktiivselt Vikipeedias kaasa lööma. Sealjuures on oluline arendada ka eestikeelset Vikipeediat, et eesti keel oleks ajas kohanev keel, mida saab kasutada kõigis eluvaldkondades. Kui on olemas piisavalt palju ja heal tasemel keskkonnateemalisi eestikeelseid Vikipeedia artikleid, on Eesti inimestel selle valdkonna kohta kergem teavet hankida ja parandada on teadlikkust. Õpilaste ja üliõpilaste kaasamine artiklite kirjutamisesse on aga otseselt keskkonnahariduse üks viise.

Lisaks sellele, et artiklite kirjutamine aitab Vikipeediat ja selle kaudu Eesti ühiskonda ja kultuuri, on sellel ilmselge kasu ka kirjutajatele. Keskkooli õpilaste jaoks on tegu õppeaineid integreeriva ülesandega. Keskkonna-teemalise entsüklopeediaartikli kirjutamine ühendab endas nii bioloogia- kui emakeele ainepädevusi ja näitab õpilastele, et erinevad koolis õpitavad ained on omavahel seotud. Ühtepidi pole ainult erialateadmistest ilma kirjaliku eneseväljenduse oskuseta kasu ja teiselt poolt nõuab kirjutamine aineteadmisi. Üliõpilaste jaoks on tegu akadeemilise teksti koostamise erijuhtumiga. Kirjalik eneseväljendus, viitamine jms on asjad, mis kuuluvad akadeemilise hariduse baasoskuste hulka ja mis vajavad pidevat harjutamist.