Ava peamenüü

Kontiinum (ladina keeles continuum) on pidev ning katkematu kulgemine. See on nähtuste, vaadete, teooriate, probleemide, reeglite, objektide, andmete ja fenomenide katkestuseta üleminek üksteiseks või üksteisesse sulandumine.

Termini kasutamine erinevates valdkondadesRedigeeri

BotaanikaRedigeeri

Botaanikas on kontiinum taimekoosluste katkematu üksteiseks üleminek taimkattes.[1]

FüüsikaRedigeeri

A. Einstein kirjeldab oma erirelatiivsusteoorias, et maailm, milles me elame, on neljadimensiooniline aegruumi kontiinum.[2] Sealt tuleneb Hermann Minkowski aegruumi mudel, mis on teisiti kutsutult ka tema aegruumi kontiinumi mudel.[3]

LingvistikaRedigeeri

StrukturaallingvistikaRedigeeri

Strukturaallingvistikas on kasutusel mõiste dialektide kontiinum. Selle võttis kasutusele Leonard Bloomfield ja defineeris seda järgmiselt: "Dialektide kontiinum on erinevate murrete rääkimine mingis geograafilises piirkonnas, kus naaberaladel erinevad murded väga minimaalselt, kui aga liikuda mingis suunas, siis erinevused kuhjuvad nii palju, et rääkijad erinevatest kontiinumi otsadest ei ole enam vastastikku arusaadavad."[4]

Leksikaliseerumise määratlemineRedigeeri

Leksikaliseerumist on mitmeti defineeritud, sest on erinev arusaam sellest, mis kuulub leksikoni ja mis grammatikasse, mis on leksikaalne ja mis grammatiline. Mõneti sõltub määratlemine ilmselt ka traditsioonist; enamasti ei käsitleta leksikaalsust ja grammatilisust diskreetsete kategooriatena, vaid kontiinumina.[5] Tulenevalt kontiinumist, kuna seda ei ole võimalik ühtselt piiritleda, erineb ka leksikaliseerumine keeles.

MatemaatikaRedigeeri

Matemaatikas on kontiinum punktide või arvude pidev ja ühtlane hulk.[6] Kaht hulka nimetatakse ekvivalentseteks (ehk sama võimsusega hulkadeks), kui nende elemendid on seatavad üksühesesse vastavusse. Iga hulka, mis on ekvivalentne naturaalarvude hulga kõikvõimalike alamhulkade hulgaga, nimetatakse kontiinumi võimsusega hulgaks ehk kontiinumiks.[1] Samuti on matemaatikas kasutusel kontiinumi hüpotees.

Vaata kaRedigeeri

ViitedRedigeeri

  1. 1,0 1,1 "Eesti Entsüklopeedia", 5. köide, Tallinn: kirjastus Valgus, 1990.
  2. Albert Einstein, "Relativity: The Special and the General Theory", Methuen & Co Ltd, 1916. (Project Gutenberg). (inglise keeles)
  3. Hermann Minkowski, "Space and Time: Minkowski's papers on relativity", Minkowski Institute Press, Montreal 2012. (inglise keeles)
  4. Leonard Bloomfield, "Language", London, 1935. (inglise keeles)
  5. Eva Velsker, Leksikaliseerumine keelemuutuses, 2010. www.ceeol.com. (PDF [allalaadimiseks klõpsake]) Kasutatud 03.06.2015.
  6. Eesti keele seletav sõnaraamat, Eesti Keele Instituut. http://portaal.eki.ee/.