Keskkonnaharidus
Keskkonnaharidus (inglise keeles environmental education) on ühiskonnas käibivate looduskasutusse, üldökoloogiasse ja keskkonnaga seotud humanitaarharidusse puutuvate teadmiste, oskuste ja hoiakute ning väärtuste süsteemne edastamine[1].
Keskkonnahariduse laialdast õppekavadesse integreerimist on alates 1980. aastate teisest poolest tehtud eriti Põhjamaades. Seal on varem domineerinud loodusteaduslike ainete kõrval hakanud pearõhk minema keskkonnaga seotud ühiskonnateadustele.
Keskkonnahariduslikud asutused Eestis
muudaEestis on loodud mitu keskkonnahariduskeskust ja loodushariduskeskust:
- Tartu Keskkonnahariduse Keskus
- Lehola Keskkonnahariduskeskus Tallinnas
- Pernova Hariduskeskus Pärnus
- Palade Loodushariduskeskus Hiiumaal
- Viitina Loodushariduskeskus Võrumaal
Loodushariduse andmisega tegelevad ka
Keskkonnahariduslike ettevõtmistega tegelevad ka looduskoolid — Palupõhja looduskool, Muraste looduskool, Mäe loodusmaja, Sagadi looduskool, Tipu looduskool.
17. oktoobril 2018 allkirjastasid Eesti haridus- ja teadusminister Mailis Reps ja Eesti keskkonnaminister Siim Valmar Kiisler keskkonnateadlikkuse ja -hariduse riikliku tegevuskava.[2]
Vaata ka
muudaViited
muuda- ↑ Säästva arengu sõnaseletusi. Säästva Eesti Instituut, SEI Tallinn. [1] (vaadatud 31.01.2009)
- ↑ Kady-Ann Sutt (24. oktoober 2018). "Ministeeriumidel valmis ühine plaan keskkonnateadlikkuse ja –hariduse suunamiseks". Keskkonnaministeerium. Originaali arhiivikoopia seisuga 22. detsember 2018.
Kirjandus
muuda- Säästva arengu sõnaseletusi. Säästva Eesti Instituut, SEI Tallinn. [2] (vaadatud 31.01.2009)