Mullaprotsessid

Mullaprotsessid on elusa ja eluta orgaanilise aine, lähtekivimi ning mullavee ja -õhu vastastikused dünaamilised mõjutused. Läbi nende protsesside muutub mulla geneetiline horisont ja muutuvad nii mulla omadused kui ka koostis. .

Mulla protsesside toimimise tulemusena jagunevad Eestis mullad järgmiselt:

• • Ι Mullad automorfsed mullad, kus põhjavesi paikneb sügaval
  • ΙΙ Mullad poolhüdromorfsed ja hüdromorfsed mullad, kus põhjavesi ulatub maapinnale või kuni mulla alumistesse horisontidesse.

Mullas toimuvad protsessid

Leetumine

See on üks mullaprotsessidest, kus orgaanilse aine lagunemisel tekkivate hapete mõjul laguneb mulla mineraalosa lahustuvateks ühenditeks, mis mullas liikuvate vete toimel sügavamale kantakse. Selle protsessi käigus mulla keemiline viljakus langeb. Tavaliselt okasmetssa aladel.

Kamardumine

Tegu on mullatekkeprotsessiga, mille käigus orgaaniline aine koguneb mulla pindmisesse kihti ning tekib huumushorisont. Eriti intensiivne kamardumine toimub parasvöötme rohtlas.

Gleistumine

See protsess toimub pidevalt liigniisketes ja hapnikuvaeses muldkeskkonnas. Anaeroobsed mikroorganismid hangivad endale vajaliku hapniku FeO-st. FeO reageerib mullas esinevate mineraalidega ja tekivad rohekad gleimineraalid. See protsess on iseloomulik tundras.

Sooldumine

Protsess, kus aurumine on intensiivne ja mulla läbiuhtumine toimub harva või siis üldse mitte. Sooldunud mullad sisaldavad rohkelt vees lahustunud soolasid. Esineb kuiva kliimaga aladel.

Soostumine

Selles protsessis orgaaniline aine ladestub mineraalosa pinnale. Taimejäänused lagunevad osaliselt pinnale. Soostumine on iseloomulik tundra ja metsavööndile.

Leostumine

Vees lahustuvate magneesiumi ja kaltsiumi (soolad) väljauhtumine. Iseloomulik sademeterikastel aladel.