Vienne [vienn] on linn Prantsusmaal Isère'i departemangus. See on departemangu alamprefektuur (sous-prefecture) ehk ringkonna halduskeskus. Linn on kahe kantoni keskus.

Vienne
prantsuse Vienne
frankoprovansaali Vièna
Vapp
Pindala: 22,65 km²
Elanikke: 31 051 (1.01.2021)[1] Muuda Vikiandmetes
Koordinaadid: 45° 32′ N, 4° 52′ E
Vienne (Prantsusmaa)
Vienne

Linna territoorium asub 140–404 meetri kõrgusel üle merepinna.

Linna nimi kirjutatakse prantsuse keeles samamoodi Austria pealinna Viini nimega.

Lnnapea on Thierry Kovacs Vabariiklaste Parteist (Les Républicains) (endise nimega UMP).

Vienne ja seda ümbritsevad vallad

Vaatamisväärsused

muuda

Rooma mälestised

muuda

Rooma ajast on Vienne'is säilinud rida ehitisi. Augustuse ja Livia tempel (Temple d’Auguste et de Livie) on T-kujulise cella '​ga poodiumtempel, mida ümbritseb avatud sammastik. Tempel oli keskajal kasutuses kirikuna ja on üks paremini säilinuid Rooma keisririigi ajast. Templist kagus asub pargitaoline muistiseala kunagise foorumi jäänustega, samuti Kybele templi ja preestrite eluruumide vundamendid. Foorumi kagunurgas seisavad neljaväravalise tetrapülooni varemed. Augustuse ajast pärinev amfiteater on rajatud künkanõlva sisse, oma 130-meetrise läbimõõduga ja 46 vaatajatereaga oli see üks Gallia suuremaid. Rahvasterännuajal 3. sajandi keskel sai teater kannatada ja keskajal kasutati seda kivimurruna. Teater taastati 20. sajandi alguses ja 1938. aastal toimus seal esimene vabaõhuetendus; traditsioon jätkub suvekuudel tänaseni. Rooma tsirkusest on säilinud kaarele asetatud obeliski taoline rajatähis, nn Vienne'i püramiid.

Kirikud

muuda

Vienne'i Peetruse kirik pärineb 5. sajandist, see on üks Prantsusmaa vanemaid kristlikke ehitisi. Romaani kellatorn ehitati juurde 12. sajandil. Kirikus asub lapidaarium ja antiiksete mosaiigifragmentide kogu.

St.-André-le-Bas' kloostrikirik ehitati 6. sajandil. Seal asus algselt nunnaklooster, mille 8. sajandil rüüstasid saratseenid. Boso Provence'ist (surnud 887) lasi kloostri taas üles ehitada. 10. sajandil anti klooster benediktlastele ja järgnevate sajandite jooksul selle tähtsus kasvas. 12. sajandil ehitati kirikut suuremaks ja lisati sellele romaani ristikäik.

12. sajandil hakati ehitama Vienne'i katedraali; gooti ehitis sai päris valmis alles 16. sajandil. Ehituse algaastatel muutus kaitsepühak mitmel korral, kuid 1251. aastal pühitses paavst Innocentius IV katedraali Pühale Mauritiusele. Kirikul oli rikkaliku dekooriga, kolme portaaliga fassaad; rikkalikust ehitusplastikast jäid pärast Prantsuse revolutsiooni järele vaid arhivoldi skulptuurid. Läänefassaadil domineerib leekestiilis dekooriga lääneaken. Kirik on kolmelööviline basiilika 90 meetrit pika siseruumiga, millest seitse kooriruumipoolset traveed on 12. sajandist, ülejäänud lisati lääne suunas 14. sajandil. Erinevalt Põhja-Prantsusmaa katedraalidest puuduvad Vienne'i katedraalil nii transept kui ka kabelipärjaga kooriümbriskäik.

Sõpruslinnad

muuda

Viited

muuda

Välislingid

muuda