Ava peamenüü

Verikäkk on odrajahust (harvemini rukkijahust) ning vee või petipiimaga ja loomaverega segatud tihkest tainast valmistatud pätsike, millele lisati sibulaga pekitükke[1].

Verikäkid oli armastatud ja veidi pidulikum eesti rahvatoit. Pärast sügisest lamba- või seatappu valmistati verikäkke ka pikemaks ajaks varuks. Käkid keedeti ning säilitati seejärel kuivatatult. Söömiseks hautati neid supis või hapukoores, aga ka praeti pannil searasvaga. Verikäkkidele lisaks valmistati mõnikord verileiba, seda söödi soojalt rõõsa piimaga[1].

Eesti loodeosas ja saartel oli 19. sajandi lõpuni kombeks käkitainas või tainapätsid hapendada ning aidas säilitada. Hiljem keedeti neid söömiseks hapukapsasupis[1].

ViitedRedigeeri

  1. 1,0 1,1 1,2 Eesti rahvakultuuri leksikon. 2000. Koostanud Ants Viires. Tallinn, Ühiselu AS trükikoda. Lk 108