Vello Mäss

eesti allveearheoloog

Vello Mäss (26. oktoober 1940 Tartu16. juuni 2024) oli eesti allveearheoloog.

Ta oli Eesti Meremuuseumi merearheoloogia teadur ja uurimislaeva Mare kapten.

Eluloost

muuda

Vello Mäss kasvas üles Rannamõisas õpetajate perekonnas. Jacques-Yves Cousteau allveefilmidest inspireerituna meisterdas Vello noorpõlves koos sõbraga ise allveevarustuse, mida koos katsetati. Juba 30 minuti pärast arreteeriti nad Vene piirivalve poolt, süüdistatuna Rootsi põgenemise katses. Neil tuli kinnitada koos vanematega võimudele allkirjadega, et rohkem nad enam allveeasjandusega ei tegele.

Aastatel 1958–1962 õppis Mäss Tallinna Kalanduse Tehnikumis laevajuhtimise erialal. Seejärel töötas ta tüürimehena külmutuslaevadel, kaptenina Läänemerel kalatraaleritel ja lõpuks Kirovi kalurikolhoosi laevastiku peakaptenina.

1978. aastal asus ta tööle Meremuuseumis, kus asus kohe propageerima ja eest vedama allveearheoloogilisi töid koostöös mereajaloolase Bruno Paoga ja arheoloog Vello Lõugasega. 1980 asutati Meremuuseumi juurde allveearheoloogia klubi Viikar. 1982. aastal hangiti muuseumile Pärnust vana kalatraaler uurimislaevaks, mille nimeks sai Mare ja kapteniks Vello Mäss. 1988. aastal sai Vello Mäss Meremuuseumi allveearheoloogia osakonna juhatajaks.

Tunnustus

muuda
  • 1997 – Kaitseliidu Valgeristi III klass
  • 1997 – Kaitseliidu Tallinna Sadama malevkonna teenetemärk
  • 2001 – Valgetähe V klassi teenetemärk
  • 2005 – Soome Mereväes teeninud Eestlaste Gildi juhatuse hõbeankru mälestusmärk
  • 2010 – Helsingi laevastikugildi mälestusrist.

Teoseid

muuda

Publikatsioonid

muuda

Isiklikku

muuda

Tema lell oli kunstnik Eduard Mässo ja lelle pojapoeg on Edward Masso.[1]

Viited

muuda

Välislingid

muuda