Vello Janson

Vello Janson (sündinud 14. jaanuaril 1948 Pärnus) on eesti näitleja.

Ta lõpetas aastal 1965 Pärnu õhtukeskkooli ja aastal 1972 Tallinna Riikliku Konservatooriumi lavakunstikateedri (5.lend).

Ta töötas aastatel 1972–1980 Eesti NSV Riiklikus Noorsooteatris ja aastast 1980 Vanalinnastuudios, hiljem vabakutseline (osalenud muu hulgas Vana Baskini Teatri lavastustes, olnud 2009. aastal Teater :D asutajaliige ja lavastaja).

Ta on mänginud telelavastustes ("Plekkmehed", 1984) ja filmis "Indrek", aga ka teledraamasarjades ("Kalevipojad" ja "Pilvede all") ja ETV komöödiasarjas "ENSV".

Rolle

• 1973 Jerzy Broszkiewicz "Kuuenda raamatu lõpp" (Johannes IV)
• 1973 Leonid Žuhhovitski "Orpheus" (Richard Tiškov)
• 1974 Mark Twain/Rudolf Allabert/Arne Oit "Tom Sawyeri seiklused" (Joe Harper)
• 1975 N. Richard Nash "Vihmameister" (Jim)
• 1976 Max Frisch "Biedermann ja tulesüütajad" (Schmitz)
• 1980 Mati Unt/Kalju Komissarov/Olav Ehala "Johnny" (Giordano Bruno)
• 1981 Pierre Chenot "Kes aevastas?" (Maréchal)
• 1981 Friedrich Dürrenmatt "Füüsikud" (Beutler)
• 1982 Aleksandr Suhhovo-Kobõlin "Toimik" (Šilo)
• 1983 John Patrick "Grupipilt" (Lachie)
• 1984 Daniel Katz "Kolme peaga Buddha" (kindral Baraban)
• 1984 Jean Anouilh "Tuuleiil" (Machetu)
• 1985 Claude Magnier "Unerohi" (Robert Giraux)
• 1987 Nikolai Gogol "Revident" (Ljapkin-Tjapkin)
• 1988 Ferenc Molnár "Mäng lossis" (Almady)
• 1988 Joseph Kesselring "Hapu vein ja sinihape" (Harper)
• 1990 Félicien Marceau "Presidendi sõber" (Marichal)
• 1991 Jules Romains "Knock ehk Meditsiini triumf" (Monsquet)
• 1991 Hugo Raudsepp "Ameerika Kristus" (Villem)
• 1992 Jean Anouilh "Orkester" (klaver)
• 1992 Slawomir Mrožek "Küürakas" (Küürakas)
• 1993 Alejandro Casona "Kolmas sõna" (Roldān)
• 1993 Arthur Schnitzler "Ringmäng" (Krahv)
• 1996 Norm Foster "Valed" (Rudy)
• 1997 Ray Cooney "Raharalli" (Bill)

Isiklikku

Ta oli aastatel 1976–1984 abielus Ene Järvisega.

Kirjandus

• Eesti teatri biograafiline leksikon. Tallinn 2000