Ava peamenüü
Professor Vello Pettai kõnelemas Tartu Ülikooli sotsiaal- ja haridusteaduskonna ning Euroopa Kolledži magistriõppe lõpuaktusel TÜ aulas 21. juunil 2011

Vello Andres Pettai (sündinud 23. oktoobril 1968 Mountainsides New Jerseys USAs) on Eesti politoloog.[1]

Sisukord

EluluguRedigeeri

 
Vello Pettai 2011. aastal

Vello Andres Pettai on insener Raul Pettai poeg. Ta lõpetas 1985 Lincoln-Sudbury Regional High Schooli (Massachusetts, USA), õppis 1987–88 Pariisis Institut d'Etudes Politique'is ja 1988–89 Moskvas Puškini-nimelises Vene Keele Instituudis, lõpetas 1989 Middlebury College'i (Vermont) politoloogia ja vene keele erialal, M.A. (1993, Columbia Ülikool), Ph.D. (politoloogia, 2004, samas), väitekiri "Framing the Past as Future: The Power of Legal Restorationism in Estonia".[1]

Pettai, kui Nõmmel asuva maja omanike järeltulija, sai 1995. aasta suvel omandireformi tõttu tagasi Tallinnas Nõmmel asuva maja, mille ühes toas elas Heimar Lengi ema Endla Lenk. Heimar Lengi sõnul aitas Pettai neil kolida, andes selleks auto ja raha. Pettai sõnul tegi Endla Lenki väljakolimise ettepaneku Heimar Lenk aasta hiljem pärast maja tagastamist temale, mil Endla Lenk oli veel selle maja toa üüriline. Pettai lubas maja kahe teise toa omanikel tube edasi üürida veel mitu aastat. Pettai sõnul soovib Lenk omandireformi teema käsitlemisega saada Eesti Vabariigilt heastust. Pettai arvamuse kohaselt on kõik võõrandatud vara omanikud tagastamise subjektid hoolimata Eestisse jäämisest või põgenemisest pärast teist maailmasõda.[2]

Pettai oli 1995–2002 TÜ sotsiaalteaduskonna politoloogia osakonna dotsent, 2001–2004 osakonna juhataja, 2005– võrdleva politoloogia professor, 2005–2006 ühtlasi dekaani kohusetäitja. 1999 oli ta Euroopa Ülikooli (Firenzes) külalisuurija. Loengukursused: natsionalism ja etnopoliitika, kodanikuühiskond, USA riik ja ühiskond.[1]

TeadustööRedigeeri

Vello Andres Pettai uurimisvaldkonnad on võrdlev etnopoliitika, parteid ja parteisüsteemid, valimiskäitumine ning režiimisiirded. Aastast 1999 oli ta mitme uurimisrühma juht (Party Building and Democratisation in the Baltic States jt). Ta on kogumike Deciding on Europe: The EU Referendum in Estonia (Tartu, 2005) ja EU Enlargement. Vol. 2 (Manchester, 2003) kaastoimetaja. Association for the Advancement of Baltic Studies (AABS) liige (1992–), American Political Science Association'i liige (1993–), Poliitikauuringute Keskuse PRAXIS nõukogu esimees (2006–). Üle 50 teadustrükise.[1]

IsiklikkuRedigeeri

TeadustrükisedRedigeeri

TeoseidRedigeeri

  • Estonia: Positive and Negative Engineering. // Institutional Eng. in Eastern Europe. Oxford, 2001
  • Estonia and Latvia: Int. Influences on Citizenship and Minority Integration. // Int. Influences on Democratic Transition in Central and Eastern Europe. Oxford, 2001
  • Understanding processes of ethnic control: Segmentation, dependency and cooptation in post-communist Estonia (kaasautor K. Hallik). // Nations and Nationalism 8 (2002) 4
  • The Formation Parties and Party Systems: New Insights from the Post-Communist Democracies (kaasautor M. Kreuzer). // World Politics 58 (2004) 4
  • The Baltics: Independence with Divergent Electoral Systems (kaasautor E. Mikkel). // The Handbook of Electoral System Design. New York, 2004
  • Explaining Ethnic Politics in the Baltic States: Reviewing the Triadic Nexus Model. // J. Baltic Studies 37 (2006) 1.

ViitedRedigeeri

KirjandusRedigeeri

VälislingidRedigeeri

  Käesolevas artiklis on kasutatud "Eesti teaduse biograafilise leksikoni" materjale.