Valga Gümnaasium
Valga Gümnaasium on riigigümnaasium Valgas aadressil J. Kuperjanovi tänav 10.
Valga Gümnaasium | |
---|---|
Valga Gümnaasiumi õppehoone aadressil J. Kuperjanovi tänav 10 | |
Asutatud | 1932. aastal |
Kooli tüüp | gümnaasium |
Direktor | Andrus Murumaa[1] |
Klassikomplekte | 8 |
Linn | Valga |
Maakond | Valga maakond |
Aadress |
J. Kuperjanovi 10 68207 Valga |
Koduleht | http://www.valgagym.edu.ee |
Eellugu
muuda1788. aastal asutati Valga Kroonukool, mis reorganiseeriti kreiskooliks ja seejärel linnakooliks ning lõpuks Valga Kõrgemaks Algkooliks. Kõik need koolid tegutsesid Valga vanimas koolimajas aadressil Kesk tänav 22 – hoones, kus tänapäeval tegutseb Valga Muusikakool.
1918. aastal taotles Valga Rahvahariduse Selts eesti õppekeelega keskkooli asutamist Valgas, kuid ei saanud selleks Saksa okupatsioonivõimudelt luba.
11. jaanuaril 1919 asutati Valga Eesti Gümnaasium (VEG) – esimene eesti õppekeelega keskharidust andev õppeasutus Valgas. 300 õpilasega segakooli juhatajaks määrati Marta Pärna. Valga Eesti Gümnaasium sai tegutseda sama aasta jaanuari lõpuni. Ägedate lahingute tõttu Vabadussõjas otsustati koolikomisjoni otsusega kool sulgeda.
Koolikomisjoni 10. veebruari 1919. aasta otsusega asutati Valga Eesti Gümnaasiumi asemele kaks gümnaasiumi – eraldi poeglastele ja tütarlastele. Valga Tütarlaste Gümnaasium (VTG) ja Valga Poeglaste Gümnaasium alustasid õppetööd 25. veebruaril 1919. Esialgu töötasid mõlemad gümnaasiumid samas majas aadressil Vabaduse tänav 13, kuid eri korrustel. Valga Tütarlaste Gümnaasiumi juhataja oli Marta Pärna.[2] Õpilaskonna moodustasid Valga ja Valgamaa tütarlapsed, tulijaid oli ka kaugemalt. Kokku alustas õppimist 212 tütarlast. Valga Poeglaste Gümnaasium alustas tegevust Olaf Silla juhtimisel, kuid juba 1919. aasta sügisest tuli tema asemele tuntud pedagoog Tõnis Grünberg[3], kes juhtis kooli kuni selle sulgemiseni 1932. aastal. Õpilasi oli alguses 129. Valga Poeglaste Gümnaasium jõudis oma päriskoju – Valga Valgesse Majja – alles 1923. aastal, olles enne seda töötanud allüürnikuna mitmes eri majas. Aastast 1921 tegutses kool koolihoones Jaani kiriku kõrval.
Valga Tütarlaste Gümnaasium ja Valga Poeglaste Gümnaasium suleti avalikkude keskkoolide seaduse § 15 alusel 1932. aastal.
Ajalugu
muudaValga Gümnaasium ise loeb oma ajalugu 1919. aastast, mil Valgas alustas tööd esimene eestikeelne gümnaasium. Siiski on nii Valga Eesti Gümnaasium kui ka kuu aega hiljem selle asemele loodud Valga Tütarlaste Gümnaasium ja Valga Poeglaste Gümnaasium eraldi koolid. Õigem on rääkida Valga Gümnaasiumist alates 1932. aasta sügisest, mil alustas tegevust Valga Ühisgümnaasium, kus said kooliteed jätkata sama aasta kevadel suletud Valga Tütarlaste Gümnaasiumi ja Valga Poeglaste Gümnaasiumi senised õpilased. Vastloodud Valga Ühisgümnaasiumi direktoriks määrati Victor Neggo. Gümnaasiumi asukohaks sai Valga Valge Maja aadressil J. Kuperjanovi tänav 10. Gümnaasium liigendati humanitaar- ja reaalharuks, millele lisandus kommertsharu. Koolis oli üle poole tuhande õpilase[4].
1934. aasta koolireform tõi kaasa olulisi ümberkorraldusi koolitöös. Kehtestati progümnaasiumi (5.–9. õppeaasta) ja reaalkooli (7.–9. õppeaasta) staatus, millele järgnes kolmeaastase õppeajaga gümnaasium (10.–12. õppeaasta). Täieliku gümnaasiumihariduse omandamiseks pikendati õppeaega senisega võrreldes ühe aasta võrra. Algkool oli kuueaastase õppeajaga. Viktor Neggo asemele tuli direktoriks Aleksander Raudsepp[4].
1939. aastal nimetati Valga Ühisgümnaasium ümber Valga Gümnaasiumiks (VG) ja seda hakkas juhtima Aleksander Rikken[4].
1940/1941. õppeaastal nimetati Valga Gümnaasium Nõukogude Liidu koolisüsteemi järgi ümber Valga Keskkooliks. Kaotati õppemaks. 19. augustist 1940 vabastati[5] Aleksander Rikken Valga Gümnaasiumi direktori ametikohalt.
1941/1942. õppeaastal – Saksa okupatsiooni tingimustes – taastati kooli endine nimi – Valga Gümnaasium.
1944. aasta sügisest muudeti kooli nimi jälle Valga Keskkooliks.
1945. aastal koliti kool tagasi Valga Valgesse Majja J. Kuperjanovi tänav 10. Sõja ajal oli koolimajas olnud sõjaväehaigla ja õppetöö oli klasside kaupa linnas laiali. Kui maja taas kooli käsutusse saadi, oli vahepealse killustatuse tõttu kaduma läinud suur osa kooli inventarist.
1946. aastal nimetati kool ümber Valga 1. Keskkooliks, sest Valgas avati ka vene õppekeelega keskkool.
1960. aastatel oli koolis tuhatkond õpilast ja kool töötas kahes vahetuses. Kooliruumide puuduse tõttu linnas tegutsesid samas majas veel ka Valga Õhtukeskkool, Valga Muusikakool ja Valga Spordikool. Koolile nõuti juurdeehitust. 1970. aastate alguses valmis arhitekt Arnold Matteuse juurdeehituse projekt, kuid see jäi teostamata. Päevakorda oli kerkinud uue koolihoone ehitamine.
1977. aastal valmis aadressil Kungla tänav 16 uus koolihoone ja 1. septembri 1977. aasta aktus toimus juba uues majas. Võeti kasutusele ainekabinetisüsteem.
1994. aastal nimetati Valga 1. Keskkool taas ümber Valga Gümnaasiumiks.
Valga linnavolikogu 27. mai 2011. aasta istungil võeti vastu "Valga linna üldharidusvõrgu korralduse arengukava aastateks 2011–2015". Sama aasta oktoobris otsustas hariduse arengukava elluviimiseks moodustatud komisjon muuta Valga Gümnaasiumi tegutsemise vormi nii, et 1. septembril 2012 pidi Valga Gümnaasium jätkama ainult gümnaasiumiklassidega koolina ning senise Valga Gümnaasiumi põhikooliastme õpilased said jätkata õppimist Valga Põhikoolis, kus avati vajalikul arvul klassikomplekte. Seejuures peeti kõige otstarbekamaks, et gümnaasiumiklassid (10.–12. klass) asuksid hoones aadressil J. Kuperjanovi tänav 10.[6]
2. märtsil 2012 kinnitati Valga Linnavolikogu istungil Valga Gümnaasiumi uus põhimäärus.[7] See jõustus 1. septembril 2012 ja selle järgi on Valga Gümnaasium ainult gümnaasiumiastmes töötav kool.
1. septembril 2016 sai Valga linna ning Haridus- ja Teadusministeeriumi kokkuleppe kohaselt Valga Gümnaasiumist riigigümnaasium,[8] mis jätkas tegevust värskelt renoveeritud hoones aadressil J. Kuperjanovi tänav 10[4].
Direktorid
muudaValga Ühisgümnaasium
muuda- 1932–1934 Victor Neggo
- 1934–1939 Aleksander Raudsepp
Valga Gümnaasium / Valga Keskkool
muuda- 1939–1941 Aleksander Rikken
Valga Gümnaasium
muuda- 1941–1942 Friedrich Klement[9]
- 1942–1943 Johannes Taal
Valga Gümnaasium / Valga Keskkool / Valga 1. Keskkool
muuda- 1943–1950 Henn Sirk
Valga 1. Keskkool
muuda- 1950–1951 Georg Säinas
- 1951–1957 Julius Lee
- 1957–1992 Valter Malm
Valga 1. Keskkool / Valga Gümnaasium
muuda- 1992–2015 Raimond Luts[10][8]
- alates 2015 Andrus Murumaa[1]
Valga Gümnaasiumi raamatukogu
muudaKooli raamatukogul ei olnud esialgu omaette ruume, raamatukapid paiknesid vene keele ja käsitööõpetaja Hämeliski kabinetis (kelle kohta on isikulise koosseisu raamatust teada esimeste ametlike andmetena, et ta töötas aastatel 1944–1958 koolis õpetajana).
15. jaanuaril 1945 koostatud akti sissekande põhjal on inventariraamatusse kantud teavikud, mida oli 3414. Jaanuariks 1946 on inventariraamatusse kantud 5674 raamatut, millest 170 oli eraldanud Valga Täitevkomitee Haridusosakond ja 36 raamatut olid arvega ostetud RKMO Valga raamatukauplusest nr 8.
Inventariraamatutest selgub, et eraldi on õpetajate ja õpilaste põhinimestikud. Õpilaste põhinimestiku esimene raamat on Oskar Lutsu "Kevade" 2. trükk, välja antud 1919. aastal ja hinnaks märgitud 10 rubla. Õpetajate põhinimestiku esimene raamat on "Handbuch der praktischen Hygiene", mis on välja antud 1913. aastal ja hind samuti 10 rubla.
Raamatukoguhoidjana võeti 1. jaanuaril 1951 tööle Linda Tudelep (töötas raamatukogus 1982. aastani), kes oli õppinud Valga Tütarlaste Gümnaasiumis. Algas ajastule vastav ideoloogilise kasvatustöö organiseerimine vastavate näituste ja ürituste korraldamisega.
Raamatukogus tegutses raamatukogu aktivistide ring, mille tegevusest saab aimu 25. aprillil 1963 alustatud ringi päevikus.
1965. aasta kooli ja rahvaraamatukogu passist selgub, et Valga 1. Keskkoolis oli 24 klassikomplekti, 773 õpilast ja 48 õpetajat. Üldise fondi suurus oli 12 241 teavikut. Raamatukogu paiknes klassiruumis, mille põrandapind oli 34,83 ruutmeetrit. Raamatukogu riiuleid oli 124 meetrit, oli 10 raamatukappi, 2 lauda ja 6 tooli. Kirjanduse soetamiseks ettenähtud eelarve oli 800 rubla.
Sama kuupäevaga teine pass oli välja antud Valga Töölisnoorte Keskkooli raamatukogu kohta, mille sisu erines klassikomplektide (14), õpilaste arvu (263), õpetajate arvu (22), eraldi fondi (1855) ja eelarve poolest (280 rubla kirjanduse soetamiseks). Muud andmed kattusid, kuna tegemist oli sama raamatukoguga.
Sellele ajale oli iseloomulik keelatud ja vananenud kirjanduse pidev kontrollimine ja hävitamine.[11] Säilinud on ärakirja mustand Eesti NSV Kirjandus- ja Kirjastusasjade Peavoliniku leitud kahest raamatust, mis on raamatukogu juhataja juuresolekul hävitatud ribadeks lõikumise ja põletamise teel.
1. septembri 1977. aasta avaaktus toimus uues koolimajas ja Valga 1. Keskkooli raamatukogu sai endale suure klassiruumi, kuhu küll ei mahtunud veel lugemissaali.
1982. aastal asus Valga 1. Keskkooli tööle raamatukogunduse eriharidusega Viljandi Kultuurharidustöö Kooli lõpetaja. Hoogustus raamatukogunduslik töö mitmesuguste ürituste näol. Tegevust alustas algklasside raamatukoguring Miksike. Hakati pidama lugemiskultuuritunde 1.–8. klassile. Eesti keele tundide raames alustati osa kirjandustundide läbiviimist kooliraamatukogus ning ka Valga Keskraamatukogus. Kooli õpilaskond oli kasvanud ligi 900 õpilaseni, laenutusi on märgitud 4731 ja külastusi 4313. Raamatukogu sai töö paremaks korraldamiseks 0,5 kohaga tööle teise raamatukoguhoidja.
Raamatukoguks kohandati koridori lõpus paiknev klassiruum, õpikuhoidlateks said projekteeritud, kuid mitte kunagi kasutamist leidnud WC ruumid ja kinni ehitati osa koridorist. Kokku saadi 80 ruutmeetrit pinda, mida oli siiski liiga vähe selleks, et sisse seada korralik lugemissaal.
2006. aastal sai raamatukogu internetiühendusega arvuti ja RIKSi rakenduse ning tehti ettevalmistusi raamatute elektrooniliseks laenutuseks. Fond puhastati vananenud raamatutest ja õpikutest. Varem maha kantud, kuid siiski alles hoitud teavikute eemaldamisega saadi juurde vaba pinda, mis andis ruumi lugemislaudade ja toolide paigaldamiseks. Elektrooniline laenutamine algas 2009. aasta alguses.
Viited
muuda- ↑ 1,0 1,1 Valga gümnaasiumi direktoriks valiti Andrus Murumaa[alaline kõdulink] Valgamaalane, 05.06.2015.
- ↑ Valgamaa kodulooline andmebaas ISIK: Pärna, Marta www.valgark.ee/isik/ Kasutatud 8.06.2012.
- ↑ Valgamaa kodulooline andmebaas ISIK: Grünberg, Tõnis www.valgark.ee/isik/ Kasutatud 8.06.2012.
- ↑ 4,0 4,1 4,2 4,3 Ajalugu. Valga Gümnaasiumi veebisait.
- ↑ 1103. Vabariigi Presidendi käskkiri nr. 261., Riigi Teataja, nr. 108, 23 august 1940
- ↑ Valga Linnavalitsus. Koolivõrgu korrastamine www.valgalv.ee Kasutatud 8.06.2012.
- ↑ Valgas tegutsetakse ümberkorraldatud koolivõrgu nimel[alaline kõdulink] eestielu.delfi.ee
- ↑ 8,0 8,1 Koolijuht lahkub ametist Valgamaalane, 06.04.2015.
- ↑ Valgamaa kodulooline andmebaas ISIK: Klement, Friedrich www.valgark.ee/isik/ Kasutatud 8.06.2012.
- ↑ Valgamaa kodulooline andmebaas ISIK: Luts, Raimond www.valgark.ee/isik/ Kasutatud 8.06.2012.
- ↑ Lotman, Piret. Hävitatud raamat ja eestlase identiteet. Tuna 2002, lk 95–103.
Kirjandus
muuda- Valve Saretok. Läbi uduliniku II. Toronto: Orto, 1957.
- Kooli waim: mälestusi, pilte, kilde ajaloost. Koostanud ja toimetanud Pille Juurikas ja Tiiu Püss. Tallinn: Uniprint, 2004. ISBN 998595291X
- Helju Keskpalu. "Kui te ei saa olla kui kotkad, siis olge kui pääsukesed : Marta Pärna 125. sünniaastapäevalt." – Valgamaalane, 14. jaanuar 1993, lk 2.
Välislingid
muuda