Vahelduvpinge
Vahelduvpinge on perioodiliselt muutuva polaarsusega pinge. Kõige laiemalt on kasutusel siinusfunktsiooni kohaselt muutuv vahelduvpinge ‒ siinuspinge.

1 – tippväärtus ehk võnkeamplituud; 2 – pinge ulatus ("tipust tipuni");
3 – efektiivväärtus; 4 – periood.
Needsamad suurused iseloomustavad ka siinuselist vahelduvvoolu
Vahelduvpinget iseloomustavateks põhisuurusteks on hetkväärtus u, efektiivväärtus U ja amplituudväärtus Um. Siinuspinge efektiivväärtus: U = ehk U = Um*0,7071.
Amplituudiväärtus Um = 1,4142*U ehk nimipinge 230V efektiivväärtus tähendab 325,2691V amplituudväärtust ehk tippväärtust.
Elektrivõrgu vahelduvpingedRedigeeri
Vahelduvvooluvõrkude pinged on kindlaks määratud standardis EVS-EN 60038:2012.[1]
Madalpingelise vahelduvvoolu elektrivõrgu nimipinge efektiivväärtus on Euroopas 230 V (faasijuhi ja neutraaljuhi vahel) või 400 V (kahe faasijuhi vahel) ning sagedus 50 Hz. Kuni 1987. aastani olid need nimipinged vastavalt 220 V ja 380 V.
Elektritarbija juures võib vahelduvpinge erineda nimiväärtusest standarditega lubatud piires. Näiteks vahemikus 230 V ±10% on võrgupinge piirid 207 V kuni 253 V. Pinge amplituudväärtus on ehk 1,4142 korda suurem, seega kuni 325 V.
230V nimipingega elektriseadmete isolatsiooni vastupidavus peab seega olema kontrollitud vähemalt 326 V alalispingega.
Samal põhjusel on inverterite väljundisse kvaliteetse 230V siinuspinge moodustamiseks vaja inverteri sisendisse 325V alalispinget, mille jaoks võib nn. madalpinge inverterisse ehitatud ka sisendpinge muundur.
Vana, enne 1960ndaid ja osaliselt enne Teist maailmasõda ehitatud[2] 3×220V pingesüsteemi on veel kasutusel mõnes Tallinna linnaosas, näiteks kesklinnas ja vanalinnas, aga osaliselt ka Majaka, Kalamaja ja Kopli piirkonnas.[3] Üleminekul 3×220 V süsteemilt 230/400 V süsteemile on võimalik sama peakaitsme nimivoolu juures tarbida 1,7 korda suuremat võimsust; see eeldab ka vastavat juhistikusüsteemi.
Vaata kaRedigeeri
ViitedRedigeeri
- ↑ "Eesti standard ; EVS-EN 60038:2012", CENELECi standardpinged, Eesti Standardikeskus, 2012
- ↑ Karoliina Vasli: Tallinnas on üle 10 000 elamise, kus vana pingesüsteemi tõttu varitseb tuleoht, Õhtuleht, 13. detsember 2012
- ↑ Elektrilevi: Liitumine uue pinge- süsteemiga Tallinnas, vaadatud 13.detsember 2012.